26. - 27. septembril 2019 külastasid Harju Koolijuhtide Ühenduse koolijuhid Stockholmi koole, et saada, vahetada kogemusi ja analüüsida koduseid probleemkohti. Külastasime kolme erakooli - Kunskapsskolan Täby, Skapaskolan ja Stockholmi Eesti Kooli.
Riik toetab oma eraharidussektorit samaväärselt omavalitsustele kuuluvate koolidega eraldades rahalisi vahendeid lähtuvalt õpilaste arvust. Erakoolidele on antud vabamad käed bürokraatianõuete osas, kuid erinevalt ootuspärasest, ei tohi erakoolid küsida õppemaksu. Külastatud koolid olid eriilmelised ja mitmekesised nii välisilme kui ka sisu poolest.
Kunskapskolan Täbys
See kool kuulub KED-programmi rakendavate koolide võrku. Õpetamisel pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu õpilaste eneseanalüüsile ja eesmärkide seadmisele. Õpilastel on võimalus aineid õppida endale vastaval tasemel ja igal nädalal toimub 15-minutiline vestlus coachiga, kus planeeritakse oma aega ja õpinguid, koostatakse õppekava koos teadmiste ja eesmärkide seadmisega, analüüsitakse püstitatud eesmärke ehk väljakutseid. Koolipäeva alustatakse ja lõpetatakse oma põhigrupiga (n-ö coachingu või mentortunniga), kus jagatakse infot, tehakse kokkuvõte möödunud õppepäevast. Õppeained on jagatud etappideks, mis aitab õpilasel just temale sobival tasemel õppida. Õpetajatele esitatakse kõrged nõudmised coachingu meetodite ning diferentseeritud õpetamise valdamisel. Aineõppe kõrval on oluline isiksuse arengu toetamine, individuaalsete eemärkide seadmine kasvatab enesejuhtimist ja vastutustundlikkust.
 |
| Õppeained on jagatud etappideks vastavalt tasemetele, mis võimaldab igal õpilasel liikuda omas tempos lähtuvalt individuaalsest kavast. |
Oluliseks peetakse ka nn tulevikusoskuste arendamist ning tõepoolest, suheldes õpilastega, oskavad nad täpselt nimetada just neid oskusi, mis on ka kooli seintel ja tahvlile fookusesse tõstetud.
 |
Peale õppeainete teadmiste ja oskuste on oluline õpetada tuleviku võtmeoskusi.
Õppekäigul osalejate vahel tekitas diskussiooni ka tunniplaanis olevate õppeainete workshopide vorm ja vajalikkus. Workshop on põhimõtteliselt sama, mis konsultatsioon, kus koos õpivad õpilased erinevatest vanuseastmetest. Antud koolis olid koos 7. - 9.klassi õpilased. Samaaegselt toimuvad matemaatika, inglise keele, rootsi keele (kui emakeele) ja kolmanda võõrkeele workshopid. Õpilane peab nende seast valiku tegema, kus ta ise tunneb, et teadmistest või oskustest jääb vajaka ning ta vajab lisatähelepanu ja panustamist iseenda poolt või õpetaja juhendamisel. Tundide maht meie 3.kooliastmes on liigselt suur, et seda mudelit üle võtta, kuid vorm väärt mõtlemist ja arutamist. Huvitav on ka see, et õppeaasta pikkus on Rootsis 178 päeva ja kohustuslikke õppeained kokku 17, kuid tundide maht on väiksem, mis võimaldab sellist õppevormi.
Skapaskolan
Skapaskolan on ilmselt kõige uuema õppehoonega kool Stockholmis. Direktoril oli ehituse algetapist peale võimlaus ellu viia oma visiooni. Koolihoone on kaasaegne ja hubane ning teatud mõtted meenutas ka meie enda koolimaja. Eriti meeldisd mulle klassiruumid ehk stuudiod, kus on võimalusi rühmaõppeks, lõiminguks, individuaalseks tööks tunni ajal, loengusaalides, niššides, urgudes, orvades jne. Kooli eripäraks on tervislike eluviiside toetamine ja seetõttu ollid maja ümber mõeldud ka õuesõppe võimalustele.
 |
| Aknalaual on hea koos arutada ja õuetegevusi jälgida. |
 |
| Koolijuhid klassiruumi astmestikul valmis koolitutvustuseks. |
 |
| Lugemispesa astmestiku all. |
Rootsi Eesti kool
Eesti koolis võtsid meid vastu koolijuht Piia Paljak Särlefalk ja eripedagoog Laine Laks Sivertun. See oli soe ja kodune vastuvõtt, kus oli võimalus saada vastused veel üleskerkinud küsimustele ning täpsustada eelnevalt kuuldut-nähtut. Hoolimine, aastatepikkune töö selles koolis on loonud tugeva aluse heade tulemuste saavutamiseks. Kooli väga hea maine pärast soovivad seal õppida nii Eesti päritolu kui kohalikud lapsed. Pidime tõdema, et vastutustundlik ja nõudlik lähenemine koolijuhi ning õpetajate poolt viib sihile, kuigi kohalik koolipoiss arvas, et Eesti koolis oli veel raskem ja õppida anti rohkem. Eesti kool on täna asenduspinnal ja oma hubasest vanalinna majast eemal, kuid usun, et asenduspinna ebamugavused kaalusid üles avarad ruumid, kus õpilased said erinevates õpipesades õppida.
Kõigi kolme kooli põhjal saab öelda, et Eesti koolid on lapsevanemaid kaasavamad. Kui Eestis on vanematel rohkem sõnaõigust ja võimalusi kaasa rääkida, siis Rootsis näib see koostöövõrgustik olevat nõrgem. Või ehk on õigem öelda, et vastastikku pole koostööootused väga kõrged. Kooliinimesed peavad end professionaalideks ning seega teavad, mida ja kuidas teha.
 |
| Rõõmsameelne reisiseltskond Stockholmi imelisel vaateplatvormil. |
0 comments:
Post a Comment