ehk Viimsi Gümnaasiumi inimeste tegemistest ja kogemustest

Life Couching for Teachers: Happy teachers for Better Students

Osalesin Europassi Teacher Academy koolitusel märtsikuu esimesel nädalal Firenzes. Minuga olid samas koolitusgrupis kaks õpetajat Hispaaniast ja üks Prantsusmaalt, kes õpetab Réunioni saarel. 

Koolituse teemadeks olid välja reklaamitud mindfulness, eneseteadlikkus, emotsionaalne intelligentsus, töö ja eraelu tasakaal, eesmärgistamine. Teemade käsitlemine jäi pigem pinnapealseks, peamine kasutatud meetod oli vestlus. Paari teemani ei jõudnudki.

See-eest sain jagada meie kooli mentorlusega seotud tegevusi, otsuseid, õppetöö korraldust. Teised õpetajad nentisid, et tuleksid meile hea meelega külla. Hispaania kolleegid jagasid huvitavat praktikat, et nende koolis on eraldi õpetaja, kes viib läbi mindfullness'iga seotud tunde ja tegevusi. 

Läksin koolitusele ootusega saada uusi meetodeid, mida nii mentori kui ka aineõpetajana kasutada. Ühel päeval näitas koolitaja viie tunni jooksul, kuidas liigutada nupukesi emotsioonimeetril, rääkis, millised situatsioonid võivad inimestes kuut põhiemotsiooni esile tuua. Püüdsin samal ajal mõelda, kuidas saaksin seda lasteraamatu tagakaanel olevat skeemi oma töös rakendada. Kuna ühe klassiga ootas ees Virginia Woolfi teose "Tuletorni juurde" tõlgendamine siis otsustasin teha ülesande, kus õpilased saavad tegelaste teadvuse kirjelduste põhjal analüüsida, milliseid tundeid erinevad tegelased teose jooksul kogesid, mis seikadega need seotud olid ning millise info põhjal nad sellised järeldused teevad. 
                                          Allikas: Twitter.com, raamat "Inspector Croc's Emotion-O-Meter", Susanna Isern
                                         
Jagan teiega tunnis vaadatud katkendit lastele mõeldud joonisfilmist "Inside Out". Vaadates meenus Ülle jagatud Brene Browni video empaatiast, mida näitasin seejärel ka koolituskaaslastele. Võib-olla kulub see mõnes mentortunnis ära.



Kõige põnevam ja kasulikum osa koolitusest oli see, kui läksime päeva teises pooles õpetajatega Firenzet ja selle ümbrust avastama ning rääkisime, mida keegi oma koolis teeb, mismoodi õpetamisele läheneb. Muide, märtsi alguse Firenzes oli ootamatult jahe ja vihmane. 

Kirjandusõpetajana on paslik lõpetada postitus tänavakunstiteosega Dantest, kelle sünnilinn suurmehe eluajal lahkuma sundis, ent nüüd austusega meeles peab. 
Loe lähemalt

Coaching -Skills and Practice

        
Korraldus: 5-päevane ALP-i (Activating Leadership Potential) koolitus “Coaching -Skills and Practice” toimus Viini kesklinnas, üsnagi tagasihoidlikul pinnal. Lisaks minule osales koolitusel veel 5 hispaanlast (erinevatest piirkondadest) ja 2 sakslast. Koolitust viis läbi Irene Rojnik, kellel on väga pikaajaline kogemus süstemaatilise coachingu edendamise ja kaasava juhtimise koolituste alal. Peamised teemad, mida koolitusel käsitleti ja praktiseeriti olid: Art of hosting, Mindfulness, The body’s role in coaching and facilitation, 4 Levels of Listening, Asking Powerful Questions, Systemic Consensing, Case Clinic.
Kõige üllatavamaks ja raputavamaks osutus minu jaoks KÕIGI osalejate fokusseeritus ja pühendumine sellele koolitusele iga päev 9.30-st 16.30-ni. Koolitusel ei kasutatud mitte ühtegi nutivahendit, kõik osalejad olid päriselt kohal, ei tegelenud muude asjadega, ega rännanud mõtetes kodustele teemadele. See keskendumise pinge ja tegelikult ka teadlik avatus oli tunda kogu koolitus vältel. Keegi ei lasknud end lõdvaks- pidi kaasa mõtlema, sünteesima, peegeldama, tõlkima (mitte kellegi jaoks ei olnud ju inglise keel emakeel), küsima, ümbersõnastama. Kõik see oli äärmiselt kurnav, aga väga väga kasulik ja inspireeriv. Mõtlen siiani, et huvitav, kuidas see võimalik oli, et just need inimesed, just sellises seisundis sinna kokku jõudsid.
Loomulikult aitas koolituse õnnestumisele kaasa ka see, et kõik osalejad tegelesid täiskasvanute või gümnaasiumiealiste õpilastega, keegi ei valinud koolitust mõnusa puhkuse pärast, vaid tahtis päriselt ka midagi õppida ja loomulikult koolitaja professionaalsus. NB! Leian, et need aspektid on koolituse puhul väga olulised. Äärmiselt keeruline teha koolitust, mis oleks mõjus ja väärtuslik nii lasteaiaõpetajale kui täiskasvanute kooli direktorile. Seega kui oma valikuid teete, siis pigem vältige kõigile sihtgruppidele suunatud ja liiga paljude teemadega rannakuurorti koolitusi.
Mõned mõtted, mille olin üles kriitseldanud:
“Methods should serve not lead”
“Sometimes exaggeration can help to find perspective” (Yes, your situation is terrible; what can make it even worse?)
“The relevance of collectivity to reach the power of individuality”
“The importance of acknowledging your listening barriers” (what jams your focus and willpower)
“Sometimes our bodies speak more than our words, we cannot forget that”
“Mindset & Heartset” (Where are your mind and heart set?)

Järgnevalt lisan põgusalt natuke teooriat ja mõned meetodid:

Kuulamise 4 tasandit. Coachingu protsessis on oluline keskenduda ja püsida just 3. ja 4. tasandil.

Küsimustel on võtmeroll.

4fold-path-2.png (1106×801)
Art of Hosting. Sellest võiks eraldi koolituse teha. https://www.artofhosting.org/

Mindfulness harjutusi (*nimetused ei ole ametlikud):
Silmad kinni 1-20 lugemine. Nii, et sama inimene ei tohi öelda kaks numbrit järjest ja tema kõrvalistuja ei tohi jätkata järgmise numbriga, samuti ei tohi kaks inimest öelda numbrit samal ajal. Siis algab lugemine jälle algusest. Oluline on mustrite tunnetamine ja üksteise tajumine.
Hand & Nose activity. Eesmärk on analüüsida meie käitumist erinevate inimestega juhi ja juhitava rollis. “Hand” hoiab kätt üleval ja hakkab juhtima “Nose”-i liikumist, kes hoiab oma nina käest kogu aeg ühel ja samal kaugusel.
Body scan. Eesmärk on tunnetada oma keha ruumis ja keskenduda osadelt tervikule. Silmad kinni käid varbaotsast juuksetutini kogu oma keha läbi, keskendud igale kehaosale ja organile eraldi.
Speed 1-10. Inimesed liiguvad ruumis erineva kiirusega. 5 on sinu loomulik kõndimise kiirus, 1 on kõige aeglasem liikumine ja 10 kõige kiirem. Kiirust muudad vastavalt mängujuhi öeldud numbrile. Väldi kokkupõrkamist teistega.
Bomb & Shield. Valid ruumis inimese, kellest proovid liikudes kogu aeg võimalikult kaugel olla (tema on sinu “bomb”) ja inimese, kellele tahad kogu aeg võimalikult lähedal olla (tema on sinu “shield”). Sina liigud vastavalt nende liikumisele.



Systemic Consensing. Teooria väljatöötaja kodulehekülg: https://www.elmartuerk.at/


Ja .... minu jaoks kõige põnevamate tulemustega meetod- Case Clinic, mis võimaldab tegeleda keerukate probleemide ja ülesannetega, kaasates kollektiivset intelligentsi struktueeritud vormis ja emotsioonivabamalt. Link teooriale:

Kokkuvõttes oli see Austria koolitus minu jaoks üks kõige mõjusamaid ja võimestavamaid, kus ma üldse kunagi olen osalenud. Olen väga tänulik, et sinna sattusin, nii universumile kui Liinale!


Loe lähemalt

Coaching in the Classroom


"Coaching in the Classroom"
Kreeta, Heraklion 04.-10.november


Valisin koolituse pealkirja ja sisu kirjelduse järgi lootuses, et saan vastused tekkinud küsimustele.

Kreeta võttis mind vastu ebatavaliselt sooja ja päikselise ilmaga. Olin kohvrit pakkides vaikselt lootnud, et ehk ei pea  kindaid ja mütsi kandma, aga 26 kraadi oli ootamatu.

Esimene päev kulus kohanemisele. Selgus, et Kreetale oli tulnud minuga kokku viis õpetajat ja nendestki polnud keegi
registreerinud ennast minuga samale kursusele. See oli paras üllatus. Programmi kohandati vastavalt meie ümber, nii olin
mõnel koolituspäeval täiesti üksi koos juhendaja

Koolituse olulisimad teemad olid empaatia, kuulamisoskus, eneseteadlikkus ja enesejuhtimine.

Kui eelmisel korral ajas mind kursusele küsimus, kuidas tulla toime keeruliste õpilastega ja
põhisõnumiks osutus, et kõige olulisem on kontakti saamine, suhte loomine, usalduse saavutamine, siis seekordne
kursus oli justkui edasiarendus - suhte loomise ja usalduse saavutamise eelduseks on aktiivne
kuulamine.

Keskendusime aktiivsele kuulamisele päris palju. Sai ka selgeks, mis on aktiivse kuulamise eripära ja
eesmärk võrreldes lihtsalt tähelepaneliku kuulamisega. Aktiivse kuulamise eesmärk ei ole lahenduste
pakkumine ja nõuannete jagamine, vaid empaatiline kuulamine, tunnetamine. Sellise kuulamise
käigus tekib kontakt.
Lisan siia  Brene Browni videote lingid empaatia ja haavatavuse kohta. 

https://www.youtube.com/watch?v=1Evwgu369Jw
https://www.youtube.com/watch?v=iCvmsMzlF7o

Mul on oma mentoritöös ette tulnud olukordi, kui mõned õpilased ilmutavad teatud tüdimuse märke,
kui peavad endast kõnelema. Miks siis on endast rääkimine nii oluline? Tsiteerin siinkohal oma kreeklasest mentoritmentorit

"To understand myself I have to talk about myself to others" ."You (mentor) have to be the clear mirror"

Tema veendumus oli, et sõnadega loome tegelikkust - mida rohkem sõnastame oma enesetunnet, mida täpsemaid sõnu oma seisundi, meeleolu või probleemi sõnastamisel kasutame, seda
paremini õpime ennast tundma - ja ainult end põhjalikult tundes saame ka ennast paremini juhtida.
Taipasin, et probleem on pigem selles, et noortel pole piisavalt sõnavara, mille abil oma emotsioone eritleda, ennast teadvustada.
Endast rääkimisel on vahel abiks metafoorid, näiteks purjeka metafoor.

The Boat Metaphore

Avanes võimalus tutvuda ka kreeka haridussüsteemiga. Olin külaliseks kohaliku gümnaasiumi inglise keele tunnis. Esmamulje oli vapustav - klassis ei olnud arvutit ega projektorit, päevik oli paberkandjal, võõrkeele tunnis õppis korraga 28 õpilast jne. Õpilased aga olid särasilmsed ja tundsid suurt huvi eesti haridussüsteemi vastu. Meie koolivaheaja pikkus pani nad ahhetama - neil on tunduvalt lühem. Sellest külastusest koorus tõdemus, et ega me ikka alati ei taipa, kui hästi meil on.





Loe lähemalt

Töövarjutamine Rootsis Estetiska Gümnaasiumis




Sellel sügisvaheajal, 22. – 25. oktoobril, töövarjutasime neljakesi (Karmen Paul – koolijuht, Mariann Nirk – muusikaõpetaja, Kaisa Tamvere – karjäärikoordinaator ja prantsuse keele õpetaja ja Liina Kitt – projektijuht ja saksa keele õpetaja) Rootsi Estetiska Gümnaasiumi koolitöötajaid.

Tegemist on väikese 1999. aastal loodud Stockholmis asuva, ainult gümnaasiumi haridust andva, erakooliga, kus õpib hetkel 230 õpilast ning töötab 43 õpetajat. Nagu ka kooli nimi ütleb, keskendutakse nende õppekavas just kaunitele kunstidele, mis tähendab, et õpilased saavad sisseastumisel valida tantsu, muusika ja teatri suuna vahel.

Tantsu suunal õpivad noored balletti, jazz ja kaasaegset tantsu, tantsu ajalugi ja -analüüsi ning improviseerimist. Nad tantsivad vähemalt korra päevas. Kool teeb tihedat koostööd Stockholmi Kunstiülikooli all asuva Tantsu- ja Tsirkusekooliga.



Muusika suunal valivad õpilased laulja/muusiku, laulja/laulukirjutaja ja multimuusiku (mängivad kahte põhiinstrumenti) hariduse vahel. Kõik muusika õppesuuna õpilased õpivad ka muusikateooriat, selle produtseerimist ja mängima ansamblis. Kõik selle suuna õpilased laulavad ka kooris.

Nii oli Stockholmi Estetiska Gümnaasiumil meie kooli muusikaõpetajale väga palju põnevat pakkuda. Koolis on koorid, ansamblid ja solistiõpe, täpselt nagu Viimsi Gümnaasiumis, kelle tegevust saime kohapeal jälgida. Koore on neil kaks: kõikidele muusika suuna õpilastele mõeldud koor ning advanced choir, ehk valitud parimatele õpilastele loodud koor. Ansambli proovis oli nii lauljaid kui ka bänd ning valmistuti eelseisvaks kontserdiks. Lauldi peamiselt popmuusikat ning seda tehti väga efektselt. Solistiõpe toimub kord nädalas spetsiaalses ruumis, kus on olemas digiklaver, mikrofonid, tahvelarvutid nootide jaoks ning muud toredad tehnoloogiavidinad, et laule ja tundi huvitavamaks muuta. Üldiselt sai muusikaõpetaja tohutult palju inspiratsiooni ja mõtteid, mida ka oma noortega proovida. 



Teatri suund on pühendatud näitlemisele ja lavastamisele. Nad treenivad oma häält ja tegelevad füüsilise teatriga. Kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine näitlemisele või lavastamisele.

Neljakesi jälgisime kolmapäevast reedeni nii tava kui ka suuna tunde ning saime kokku kooli juhtkonna liikmete ja tugispetsialistidega.

Üks peamisi põhjusi, miks me just Rootsi Estetiska Gümnaasiumisse töövarjutama läksime, oli mentorluse praktiseerimine. Nad on antud süsteemi rakendanud juba üle kümne aasta. Oli väga rõõmustav tõdeda, kui sarnane nende süsteem meie omale on. Ka neil moodustavad kaks mentorgruppi klassi. Erinevus seisneb aga selles, et nädalas korra ei kohtu ühises tunnis mitte mentorgrupp vaid klass oma kahe mentoriga, kes valmistavad tunni ühiselt ette. Koolijuhi hinnangul peaksid nad aga taastama mentortunnid, et tagada järjepidevus. Arvestuslikult kulutab iga mentor oma grupile, kuhu kuulub 8 - 12 menteed, kaks korda 45 minutit ehk 165 minutit (meil 150 minutit) nädalas. 

Arenguvestlusi peetakse kaks korda aastas ning G1 ja G2 astmel tehakse seda koos vanematega. Lühikokkusaamisi, ehk meie mõistes lühivestlusi light touch coachingu vormis, viiakse läbi kolm korda poolaastas. Kõik väljasõidud toimuvad koos klassiga, mitte mentorgrupiga ning neid korraldavad mentorid kahekesi. Mentorid korraldavad ka kooliaastat ettevalmistavaid tegevusi nagu meie projektinädalat. 

Peale mentorluse on oluline roll ka kooli tervisemeeskonnal (student health team), kuhu kuuluvad abiõpetaja, kooliõde, kooliarst, õpilasnõustaja, karjäärinõustaja, eripedagoog, administraator ja koolijuht. Konkreetsete õpilastega seonduvate teemade puhul kaasatakse mentor. Meeskond koguneb igal teisipäeval, et jälgida õpilaste toimetulekut ja analüüsida tugisüsteemide tõhusust. Info talletamiseks kasutavad nad infosüsteemi Admentum

Kooli tugimeeskonna liikmena on karjäärinõustajal oluline roll, sest noori käib tema juures palju. Ta viibib koolis kahel päeval nädalas ning nendeks päevadeks lepib ta õpilastega kokku kohtumised individuaalseks nõustamiseks. Kohtumiste sisuks on üldjuhul erinevate võimaluste kaardistamine ja õpilase perspektiivi laiendamine, mida on pärast gümnaasiumi võimalik teha ning mis õppeainetele tuleks sel juhul enam keskenduda. Tavaliselt vajavad noored nendel kohtumistel kõige enam just julgustamist ja indu. 

Aasta jooksul käiakse koos ka ühel suurel karjääriteemalisel messil. Kuna infot ja võimalusi eri valdkondadega tutvumiseks on seal palju, valmistutakse messiks ette: kellega rääkida ja milliseid küsimusi esitada. 

Jälgides õpilaste ja õpetajate vahelist suhtlust, siis see oli hästi vaba. Kõigis vaadeldud tundides olid õpilased aktiivselt tunnitegevustesse ja aruteludesse kaasatud. Õpetajatele oli oluline luua noortega dialoog ja neid vajadusel suunata, kuid kõige aktiivsemas rollis olid tunnis ikkagi õpilased, mitte õpetajad. 

Olles Estetiska Gümnaasiumis kolm päeva, saime päris kiiresti aru, et meie ühisosa on suur ning mentaliteet, mida mõlemas koolis kanname, sarnane. Seetõttu ei jää meie koostöö ühekordseks vaid plaanis on 2020 aasta alguses kirjutada koos üks KA229 koostööprojekt, et koos Viimsi Gümnaasiumi segakoori ja teatritrupiga anda nii Eestis kui ka Rootsis uhke ühiskontserdetenduse. Nii anname võimaluse rahvusvahelist koostööd teha mitte ainult meie õpetajatel vaid ka õpilastel, kes saavad oma andeid ka väljaspool Eestit näidata.


Oleme selle kogemuse eest väga tänulikud!


Loe lähemalt

"Strenght based coaching and guidance" Austrias Linzis 28.10 - 2.11.2019

Korraldaja - in Dialogue (leadership and organisational development)

Osalejaid oli kokku 6 (Maltalt, Taanist, Horvaatiast, Saksamaalt ja mina Eestist).

Põhiteemaks oli tugevustel põhinev coaching. Otseselt teemas püsimist oli ülivähe - kahjuks.

Koolitus oli täis 5 päeva kestvat samm sammult läbivat treeningut, mis oli väga intensiivne, kuid samas ka veniv ja kohati ebaselge.
Tegime läbi ühe coachingu meetodi, kus tähelepanu oli erinevatel osadel ja paljudel küsimustel.
Mõned mõtted, mis grupis kõlasid:
"Sinu mõtetele ja vastustele on mul alati olemas küsimused...".
"Iga väljendatava probleemi taga on midagi muud - mingi muu pärispärisprobleem - coach aitab selleni jõuda. Mõista on vaja probleemi, mitte inimest."
"Muutus sünnib vestluses."
"Tuleviku unistus tuleb mineviku kogemusest..."
"Oma tulevikuunistuste poole saab minna ainult oma minevikukogemusi kasutades. Oluline on leida unistus inimese meeleheite taga. Ja unistusi tuleb kirjeldada vaid kindlas kõneviisis."

Ühe coachingu tsükkel.














Üks meetod, mis oli ka teemasse sobiv - eduloo meetod.
Vestlus toimub 3-tes. Üks on oma eduloo jutustaja, teine on aktiivne kuulaja ning kolmanda ülesanne on vestluse käigus märgata (ning endale ka kirja panna) rääkija tugevusi ning ressursse. Vestlus kestab umbes 15 minutit, seejärel annab märkaja tagasiside rääkijale sellekohta, mida märkas - tema tugevustest ja ressurssidest.
Seejärel osad vahetatakse ning taas on vestluse aeg, kuni kõik on saanud olla rääkijad, kuulajad ja märkajad.

Meetod on võimestav ja enesekindlust tõstev, annab hea enesetunde. Edasiarendusena saab nt igaüks suures ringis jagada mõnda tugevust, mida talle öeldi.

Kokkuvõttes ei soovita ma seda kursust. Koolitaja valdas kitsast meetodit, kuid ei hallanud laiemat teemat. Koolituspäevad olid pikad, kuid palju oli sisutühja venitamist.

Õppisin seda, et tegelikult on meil endal palju head: koolitused, kirjandus, meetodid, jm - meil on tegelikult väga hästi :)
Ehk seepärast tuleb ikka ka ära käia, et hinnata seda, mis endal olemas.



Loe lähemalt

"Innovative Approaches to Teaching" Praha 28.10-01.11.2019

Korraldaja: ITC - International TEFL Certificate s.r.o. Praha
Praha vanalinna tuur
Foto: Ļevs Rusilo

Osalejad: 13 ülehariduskoolide õpetajat Kreekast ja Rumeeniast (4), Horvaatiast (2), Leedust (1), Lätist (1), Eestist (1). Õppeained: ajalugu, inglise keel, kehaline kasvatus, kunst, ühiskonnaõpetus, politoloogia, psühholoogia, klassiõpetajad.
Rõõmsad õpilased ja õpetaja Smriti
Foto: ITC Praha


Teemad: I 21st Century Skills; II ICT as a tool for development of creativity and critical thinking; III Inquiry based learning; IV Formative vs. summative assessment; V Task based learning
Tegemisrõõm on kõige suurem rõõm
Foto: erakogu

Kasulikud lingid:
www.storyjumper.com (raamatu koostamine)
www.popplet.com (mõttekaart)
www.superteachertools.us (erinevad mängud nt "Kes tahab saada miljonäriks?")
https://edpuzzle.com/ (videole kommentaaride, küsimuste jms lisamine)
https://kahoot.com/ (viktoriini tegemine)
https://www.the-qrcode-generator.com/ (QR-koodide loomiseks)
https://quizizz.com/ (viktoriini tegemine + saab ägedaid memesid kasutada)
Uued meetodid
Foto: erakogu ja Google

Tulemus: Palju kogukam tööriistakast ja empaatia arenemine.

Soovitan seda kursust ja Praha ITC-d väga. Rikastavaid koolituskogemusi meile kõigile! 🙋💬





Loe lähemalt

Harju koolijuhtidega Stockholmi koole külastamas



26. - 27. septembril 2019 külastasid Harju Koolijuhtide Ühenduse koolijuhid Stockholmi koole, et saada, vahetada kogemusi ja analüüsida koduseid probleemkohti. Külastasime kolme erakooli - Kunskapsskolan Täby, Skapaskolan ja Stockholmi Eesti Kooli.

Riik toetab oma eraharidussektorit samaväärselt omavalitsustele kuuluvate koolidega eraldades rahalisi vahendeid lähtuvalt õpilaste arvust. Erakoolidele on antud vabamad käed bürokraatianõuete osas, kuid erinevalt ootuspärasest, ei tohi erakoolid küsida õppemaksu. Külastatud koolid olid eriilmelised ja mitmekesised nii välisilme kui ka sisu poolest.


Kunskapskolan Täbys

See kool kuulub KED-programmi rakendavate koolide võrku. Õpetamisel pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu õpilaste eneseanalüüsile ja eesmärkide seadmisele. Õpilastel on võimalus aineid õppida endale vastaval tasemel ja igal nädalal toimub 15-minutiline vestlus coachiga, kus planeeritakse oma aega ja õpinguid, koostatakse õppekava koos teadmiste ja eesmärkide seadmisega, analüüsitakse püstitatud eesmärke ehk väljakutseid. Koolipäeva alustatakse ja lõpetatakse oma põhigrupiga (n-ö coachingu või mentortunniga), kus jagatakse infot, tehakse kokkuvõte möödunud õppepäevast. Õppeained on jagatud etappideks, mis aitab õpilasel just temale sobival tasemel õppida. Õpetajatele esitatakse kõrged nõudmised coachingu meetodite ning diferentseeritud õpetamise valdamisel. Aineõppe kõrval on oluline isiksuse arengu toetamine, individuaalsete eemärkide seadmine kasvatab enesejuhtimist ja vastutustundlikkust.

Õppeained on jagatud etappideks vastavalt tasemetele, mis võimaldab igal õpilasel liikuda omas tempos lähtuvalt individuaalsest kavast.
Oluliseks peetakse ka nn tulevikusoskuste arendamist ning tõepoolest, suheldes õpilastega, oskavad nad täpselt nimetada just neid oskusi, mis on ka kooli seintel ja tahvlile fookusesse tõstetud.




Peale õppeainete teadmiste ja oskuste on oluline õpetada tuleviku võtmeoskusi.

Õppekäigul osalejate vahel tekitas diskussiooni ka tunniplaanis olevate õppeainete workshopide vorm ja vajalikkus. Workshop on põhimõtteliselt sama, mis konsultatsioon, kus koos õpivad õpilased erinevatest vanuseastmetest. Antud koolis olid koos 7. - 9.klassi õpilased. Samaaegselt toimuvad matemaatika, inglise keele, rootsi keele (kui emakeele) ja kolmanda võõrkeele workshopid. Õpilane peab nende seast valiku tegema, kus ta ise tunneb, et teadmistest või oskustest jääb vajaka ning ta vajab lisatähelepanu ja panustamist iseenda poolt või õpetaja juhendamisel. Tundide maht meie 3.kooliastmes on liigselt suur, et seda mudelit üle võtta, kuid vorm väärt mõtlemist ja arutamist. Huvitav on ka see, et õppeaasta pikkus on Rootsis 178 päeva ja kohustuslikke õppeained kokku 17, kuid tundide maht on väiksem, mis võimaldab sellist õppevormi.


Skapaskolan

Skapaskolan on ilmselt kõige uuema õppehoonega kool Stockholmis. Direktoril oli ehituse algetapist peale võimlaus ellu viia oma visiooni. Koolihoone on kaasaegne ja hubane ning teatud mõtted meenutas ka meie enda koolimaja. Eriti meeldisd mulle klassiruumid ehk stuudiod, kus on võimalusi rühmaõppeks, lõiminguks, individuaalseks tööks tunni ajal, loengusaalides, niššides, urgudes, orvades jne. Kooli eripäraks on tervislike eluviiside toetamine ja seetõttu ollid maja ümber mõeldud ka õuesõppe võimalustele.


Aknalaual on hea koos arutada ja õuetegevusi jälgida.
Koolijuhid klassiruumi astmestikul valmis koolitutvustuseks.

Lugemispesa astmestiku all.

Rootsi Eesti kool
Eesti koolis võtsid meid vastu koolijuht Piia Paljak Särlefalk ja eripedagoog Laine Laks Sivertun. See oli soe ja kodune vastuvõtt, kus oli võimalus saada vastused veel üleskerkinud küsimustele ning täpsustada eelnevalt kuuldut-nähtut. Hoolimine, aastatepikkune töö selles koolis on loonud tugeva aluse heade tulemuste saavutamiseks. Kooli väga hea maine pärast soovivad seal õppida nii Eesti päritolu kui kohalikud lapsed. Pidime tõdema, et vastutustundlik ja nõudlik lähenemine koolijuhi ning õpetajate poolt viib sihile, kuigi kohalik koolipoiss arvas, et Eesti koolis oli veel raskem ja õppida anti rohkem. Eesti kool on täna asenduspinnal ja oma hubasest vanalinna majast eemal, kuid usun, et asenduspinna ebamugavused kaalusid üles avarad ruumid, kus õpilased said erinevates õpipesades õppida.

Kõigi kolme kooli põhjal saab öelda, et Eesti koolid on lapsevanemaid kaasavamad. Kui Eestis on vanematel rohkem sõnaõigust ja võimalusi kaasa rääkida, siis Rootsis näib see koostöövõrgustik olevat nõrgem. Või ehk on õigem öelda, et vastastikku pole koostööootused väga kõrged. Kooliinimesed peavad end professionaalideks ning seega teavad, mida ja kuidas teha.

Rõõmsameelne reisiseltskond Stockholmi imelisel vaateplatvormil.

Loe lähemalt