Töövarjutamine Hollandis 29.03-2.04.2026

Viimsi Gümnaasiumi seitse tiimiliiget käisid kevadel õpirändel Hollandis. Õpirände keskne fookus oli personaalne õpe ja õpilase enesejuhtimise toetamine. Külastatud koolid (Agora Wings, De Nieuwste School, Maurick College, Stedelijk Gymnasium), va Stedelijk Gymnasium on tuntud oma uuenduslike õppemudelite poolest, mis annavad õpilastele suurema vastutuse õpiteekonna kujundamisel, kombineerivad paindlikke õpikeskkondi ning toetavad õpetaja kui mentori rolli. Etteruttavalt, need kaks märksõna, vastutus ja uudishimu, jäid seda õpirännet saatma ja võtsime need endaga ka kaasa.

Õpirände eesmärk oli omandada praktilisi kogemusi personaliseeritud õppe ja õpilase enesejuhtimise toetamise korraldusest Hollandi koolides, et täiendada meie kooli õppekorraldust ja arendada õpetajate mentorlusoskusi. Külastuste ja töövarjutamise kaudu soovisime õppida, kuidas süsteemselt luua õppijakeskne koolikultuur, kus iga õpilane saab õppida vastavalt oma võimetele ja eesmärkidele, ning kuidas juhtkond ja õpetajate meeskond seda protsessi strateegiliselt toetavad.

Õpirändel osalesid:

Mart Felding (õpikeskuse juht), Merle Nestra (kommunikatsiooni- ja heaolu juht), Karmen Paul (koolijuht), Sandra Howarth (koolipsühholoog), Mariann Nirk (karjäärikoordinaator), Maarja Urb (õppe-ja arendusjuht), Ingrid Hermet (õppekorraldusjuht). 

Pildil ka Maurick Kolledži rahvusvaheliste tegevuste projektijuht John van Heeswijk.

30.märts 2026

Meie töövarjutamise esimesse päeva mahtus kahe väga põneva õppekavaga kooli külastus. Esimene koolikogemus poleks saanud olla meeldejäävam. Agora Wings Roermondis on kool, kus õppijate iseseisvus on esiplaanil. Õppijad, kes kooli tulevad vanuses 12-13, seavad ise endale eesmärgid ning õpivad just seda, mis neid huvitab. Suur osa õpingutest põhineb projektõppel.

Kool on tegutsenud 12 aastat ning pole rõhutatult mitte kool, vaid õpikogukond. Õpetajad pole mitte õpetajad, vaid eksperdid. Õppija käekäiku jälgib lisaks mentorile, kellel meie mõistes mentorist märksa laiem, eeskätt silmaringi avardaja roll ning meie mõistes mentori asemel on igal õppijal personaalne coach, kelle hoole all olevate õppijate arv varieerub kaheksast kahekümneni.

Eesti ja Hollandi haridussüsteemid ei ole sarnased, aga sarnasusi õpikäsituses oli sellegipoolest. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et õpib see, kes on uudishimulik. See on ka üks Agora Wingsi kooli vastuvõtmise eeldusi. Saime kinnitust sellele, et vanema kaasamine õppija kooliellu on väga oluline ning sellele, et õppija mure võimalikult varajane märkamine ja sellele reageerimine  on mentorsüsteemiga hästi toetatud.

Lisaks muljetele meeldejäävast koolimajast võtsime kaasa mõtted traditsioonilisest õpetamise viisist lahtiütlemise võimalikkusest ning projektõppe olulisusest, igapäevase lugemispooltunni mõttekusest ning teadmise, et õppija motivatsioon püsib, kui oma huvidel põhinev siht on seatud ning coach vajadusel keerulisematest hetkedest üle aitab ning viisi, kuidas tunniplaanita kooli päevakava seda tuge sellegipoolest pakkuda suudab.

Agora Wings Roermondis on kool, kus õppijate iseseisvus on esiplaanil. 

Päeva teisel poolel külastasime Tilburgis asuvat De Nieuwste Schooli. Ka selle kooli motoks on uudishimu: “Verwondering brengt je verder!” ehk “Uudishimu valgustab Sulle uusi teid!” 2005. aastal alustanud kooli eripäraks on sarnane ekspertide, mentorite ja coachide koostöövõrgustik õppijate toetamisel, aga Hollandi haridussüsteemis kindlasti ka eripära, et neil vanuses 12-13 alustavad noored, kes Hollandis põhikooli lõpetades saavad kaasa soovituskirja edasise õppesuuna valikus - mavo ehk kutseõpe, havo ehk rakenduslik õpe ning vwo ehk akadeemilise kõrghariduse suund - õpivad neil veel kolm aastat koos, sest vanus, kus see põhjapanev ning tulevikku määrav otsus tehakse, on kooli nägemuses nii suure otsuse tegemiseks liig varajane - mitmete õppijate potentsiaal pole selleks ajaks veel avalduda saanud. Nii muudetakse igal aastal ka mitmete õppijate osas põhikooli tehtud otsust.

Kaasa võtsime uudishimu ning uurimusliku õppe olulisuse, alustava õpetaja meeskonda sulandamise kui pikema protsessi ning selle, et meie “Ennastjuhtiva õppija” kursus on siin kuue õpinguaasta jooksul õppijate õppekavas esindatud märksa suuremas mahus. Saime rohkem teada nii sisseastumisprotsessist Hollandi koolides kui ka vanemate kaasamise praktikatest ning kinnituse sellele, et hästi läbimõeldud tiimide vahelise suhtluse ja tiheda omavahelise koostöö tulemuseks on motiveeritud, toetatud ja koostöine meeskond.    

De Nieuwste School. Kooli motoks on uudishimu: “Verwondering brengt je verder!” ehk “Uudishimu valgustab Sulle uusi teid!” 

31. märts-1. aprill  2026

Teisel ja kolmandal päeval külastasime Maurick College´it, Dalton-pedagoogika kooli, mille  keskmes on iseseisvus, vastutus ja koostöö. See on suur ja mitmekülgne koolikompleks, mis ühendab traditsioonilise akadeemilise hariduse kaasaegse ja paindliku õppekorraldusega.

Maurick College, Dalton-pedagoogika kool.

Peamised eripärad:

• "Dalton Hour": Koolipäeva osa, kus õpilased saavad ise valida, millisesse tundi nad lähevad või õpivad aatriumis vaikselt. See on aeg, kus saab kas lisatuge raskes aines või süveneda teemadesse, mis huvi pakuvad. Igal õppijal on nädalas 10 sellist tundi. 
• “Dalton week”: Õppeperioodi eelviimane nädal, mis on testinädala eelne nädal. Õppijatel on kohustus sel nädalal tulla kooli 10-11 tunniks. Ülejäänud aeg on iseseisev õpe (ettevalmistus testinädalaks).
• Lai valik õppesuundi: Pakutakse haridust kõikidel tasemetel (VMBO, HAVO, VWO), võimaldades õpilastel liikuda tasemete vahel vastavalt nende tegelikule võimekusele.
• Andekate programm: Koolil on eraldi fookus andekatele õpilastele (Gymnasium+), kus pakutakse väljakutseid neile, kes vajavad kiiremat tempot või süvitsi minemist.
• Tehnoloogia ja innovatsioon: Koolis on tugev rõhk digioskustel ja koostööl ettevõtetega, et siduda teoreetiline õpe praktilise eluga.
• Kogukonnatunne: Hoolimata suurest õpilaste arvust (u 2000), on kool jaotatud väiksemateks üksusteks, et säilitada personaalne side õpilase ja õpetaja vahel.

Koolis võeti meid väga soojalt vastu ja kogu päev oli väga hoolikalt planeeritud ja ette valmistatud. Meile tutvustati Daltoni õpikäsitlust ning selle ajalugu, kohtusime juhtkonna ja tugimeeskonna liikmetega ning kogesime, kuidas Daltoni põhimõtteid igapäevases koolitöös rakendatakse. Väga põhjaliku koolituuri viis läbi õppija.

Kooli sõnum oli, et “Dalton is the way of life”.

Daltoni õpikäsitlusest. Mauricki Kolledž on Daltoni kool. Daltoni õpikäsitlus põhineb kolmel põhiprintsiibil: vabadus koos vastutusega, koostöö ja refleksioon. Õpilastele antakse vastutus oma õppeprotsessi eest, nad töötavad nii iseseisvalt kui ka koostöös teistega ning reflekteerivad regulaarselt oma edusamme. Õpetajad juhendavad õpilasi arendama iseseisvust, planeerimisoskusi ja vastutust oma õppimise eest.

Taas nägime, et koolis ei ole mobiiltelefonid lubatud (seadusega riigi poolt), seega oli kool arendanud välja enda märkmikud, mida kasutasid nii õppijad kui ka õpetajad. Märkimus olid nii nädala- kui ka aastaplaanid, reflektsiooni lehed jms. Igal õppijal on koolis kasutamiseks tahvelarvutid, mille lapsevanemad ise välja ostavad. Kui see pole võimalik, saab õppija koolist laenutada. 

Mentorsüsteem näeb välja selline:

• 1 mentor aastaks
• mentortunnid 45 minutit
• 4 korda aastas vanematega kohtumised, aga metor helistab vanematele vahepeal

Meelde jäi veel huvitav Teach buddy süsteem, kus õppijad saavad äpist vaadata, kas on koolis mõnda vanema klassi õppijat, kes teda mõnes õppeaines või küsimuses juhendada saaks. Äppi saab õppija lisada, kas ja millal ja mis küsimustes ta on vaba ja kaasõppija saab ennast tema juurde kirja panna. 

“The teacher is not the master of the pupil, but the guide of the pupil. The teacher inspires, directs, and opens the way, but does not walk it “for him” Helen Parkhurst, Daltoni pedagoogika rajaja.

KOOSTÖÖ ÕPILASESINDUSEGA

Kohtusime õpilasesinduse presindendi ja ühe 2. aasta  liikmega.  Maurick College’i õpilasesindus tegeleb sarnaselt VGMi õpilasesindusega nii kooli tasandil kaasarääkimisega (näiteks kuulub õpilasesinduse liige Daltoni komisjoni, mis arutab õpetamisega seonduvaid ja Daltoni filosoofia juurutamisega seotud küsimusi) kui ka sündmuste korraldamisega. Viimane kampaania, mis nad koos kooliga tegid, oli veipimise vastu. Kooli president kohtub vähemalt 3 korda aasta koolijuhiga ühisel lõunal. 

2000 õppijaga koolis on õpilasesindus ainult 9-liikmeline, kuna sinna ei soovita kandideerida, sest see on ajamahukas ja ei ole ka nii nähtav. Jagasime omalt poolt ka kooli juhtidele seda tagasisidet, et õpilasesindus võiks ja peaks olema rohkem nähtav ja tunnustatud. 

KOOLI TUGISÜSTEEM

Väga tore kohtumine oli meil Evelyniga, kes on õpilaskoordinaator ja juhib eest tugimeeskonda, kuhu kuulub koos temaga 6 liiget (mitte kõik pole täiskohaga). 

Mis meile kohe kõrvu jäi, olid ranged mõjutusmeetmed hilinemiste ja puudumiste korral. Õpilane peab olema kättesaadav kooli jaoks kella 8st 17ni. Kui puudud 1 tunni, siis pead 2 tunniks jääma peale tunde. Muidugi peab koos sinuga istuma ka keegi õpetajatest need kaks tundi. Kui hilined, siis pead järgmine päev tulema 30 minutit varem kooli. Kui oled rohkem kui 3 korda põhjuseta puudunud, teavitab kool sinust koolikohustuse ametnikku, kes sinuga vestleb ja äärmisel juhul saab õppija vanem trahvi. Eestis ei lubaks PGS selliseid mõjutusmeetmeid, kuid see pani meid mõtlema, kuidas meie saaksime siiski puudumiste ja hilinemiste korral toimetada, et see ei oleks nii “mugav”. 

Maurick College’il on välja töötatud protseduur, kuidas õppija küsimuse korral tugiprotsess välja näeb. 

Sarnaselt VGMiga on mentor esimene, kelle poole küsimuse korral pöördutakse, kes siis pöördub õpilaskoordinaatori poole, kes otsustab, keda kaasata juhtumi lahendamisse. 

Väga sümpaatne oli, et lisaks koolisisestele tugimeeskonna liikmetele, tehakse tihedat koostööd kooliväliste tugiinimestega nagu: 

special education specialists

compulsory education officer (kui õppija puudub rohkem kui 3 korda põhjuseta, teavitatakse seda inimest, kes tuleb kooli ja vestleb õppijaga)

youth doctor/nurse - kuni 18. eluaastani on noortearst ja sealt edasi perearst

youth worker

social worker

Osad neist on mõnel päeval nädalas ka koolis. 

13% õppijatest vajavad erisusi õppetöös, mis on võrreldav meie osakaaluga. 

Üks huvitav meede koolis oli “Check - in” st toetust õppijatele, kellel on mingil põhjusel raske koolis olla/käia, et ennetada nende õppijate koolist “kadumist”. See on ruum, kuhu oodatakse õppijaid kasvõi selleks, et nad istuksid seal natuke aega, või õpiksid mingit õppeainet, et aidata neil samm-sammult kooli tagasi naasta. Ruumis on alati 1 tugitiimi inimene, kes siis juhendab seda noort. 

Ühelt poolt hea meel ja teist poolt kurb oli tõdeda, et meie kooli ja Maurick kooli väljakutsed tugimeeskonnas on sarnased: 

õpetajate töökoormus on juba suur ja erisuste tegemine suurendab seda veelgi. Samas õppijatel on vaja erisusi, et üldse ellu jääda

rahastus on piiratud

õpetajatel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised, kuidas noort toetada

õppijad “kaovad” koolist ära ja neil on raske koolikeskkonda tagasi tulla. 

Ja lõpetuseks üks tore mõte veel - nimelt on koolis 5. ja 6. aasta õppijatel kohustus mõlemal aastal 1 nädal olla nö “kooli aatriumi” korrapidaja st nemad on need, kes vaatavad, et õppijad vahetunnis oma prügi ära viskaksid. Neil on seljas mustad pintsakud. Eesmärk on kasvatada vastutustunnet ja eakaaslaste seas üksteise mõjutamist enda ümber korra hoidmiseks. 

2. aprill 2026 

Viimasel päeval külastasime Den Boschis asuvat Stedelijk Gymnasiumit. See on VWO ehk akadeemilise kõrgkooli suunal, kõige klassikalisem kool, valmistab ette õppijaid ülikooliks. 6-aastane õpe, alates 12-18 aasta vanused õppijad. Kooli suunatakse õppijad, kelle algkooli eksamite tulemused on kõrged ning õpetajate arvamusel sobiks õppima ülikooli. VWO koolides õpitakse kohustuslike ainetena kreeka ja ladina keelt- ilma nendeta kooli lõpetada ei ole võimalik.

Kooli jõudes andis koolijuht meile lühikese ülevaate kooli ajaloost ning seejärel saime õppijate poolt  tuuri kooli erinevates õppehoonetes. 

Time-out ruum - hubane ja rahulik ruum maharahunemiseks, õpialstele kellel tekib ülestimuleeritust. Õpilastel vaja selleks “time out passi”. 

Õpetajate tuba oma eraldi korrusel.

Kooli administraatori kõrval ja õpetajate toas on ekraan, kus kirjas mis õpetajad on koolimajas olemas.

Stedelijk Gymnasium on VWO ehk akadeemilise kõrgkooli suunal, kõige klassikalisem kool, valmistab ette õppijaid ülikooliks.

LÕPETUSEKS 

Suur aitäh, Erasmus+, meie projektijuht Liisu Jallai ja kõik koolid Hollandis, kes võtsid meid vastu väga soojalt ja põhjaliku ettevalmistusega.

... Ja kui sa jõudsid lugemisega siia, siis suurepärane, selle eest sulle üks LÕPUROSIN! 

Kas teadisd, et meie sihtpunktiks oli linn Den Bosch (ametlikult 's-Hertogenbosch ehk hertsogi mets), Põhja-Brabandi provintsi pealinn, mis on tuntud oma ajaloolise atmosfääri ja elunautleva elustiili poolest. Soovitame väga seda piirkonda ja linna külastada!

Den Bosch (ametlikult 's-Hertogenbosch ehk hertsogi mets) on Põhja-Brabandi provintsi pealinn.

Peamised iseloomujooned:

Ajalooline süda: Linn on säilitanud oma keskaegse kindluslinna ilme koos vallikraavide ja kitsaste tänavatega. Sümboliks on suursugune gooti stiilis Püha Johannese katedraal.

Veepealne linn: Eriline on Binnendieze – kanalite võrgustik, mis jookseb osaliselt majade ja tänavate all ning kus korraldatakse paadiekskursioone.

Hieronymus Bosch: Linn on kuulsa sürrealistliku maalikunstniku sünnipaik; tema pärandit tähistab Jheronimus Boschi kunstikeskus.

Burgundialik elustiil: Kohalikud on tuntud külalislahkuse ja hea toidu armastuse poolest. Linna kuulsaim maius on Bossche Bol (hiiglaslik šokolaadiga kaetud tuuletasku).

Kultuur ja disain: Lisaks ajaloole on linnas tugev kaasaegne kunstiskeene ja disainimuuseumid, ühendades vana ja uue.

Loe lähemalt

Matemaatikud töövarjutamas Austrias

 Sügisene õppeaasta viis meie kooli matemaatikaõpetajad töövarjuks Austriasse – Viini ja Linzi. Jätsime mõneks päevaks oma klassiruumid Eestisse ja vaatasime, kuidas õpetatakse matemaatikat ning teisi reaalaineid teistsuguses koolikultuuris.

Reisipäev oli küll veidi väsitav, kuid esimesel õhtul tegime lühikese jalutuskäigu ümbruskonnas, et Viiniga veidi tuttavaks saada. Õhtul sättisime paika ka järgmise päeva plaanid koolikülastuseks.

Teine päev algas Viini koolis RG/WRG 8 Feldgasse. Kohtusime koolijuhiga, kelle käest saime ülevaate kooli ülesehitusest, õppekavast ja nende kooli eripäradest. Seejärel jälgisime matemaatikatunde ning veetsime aega õpetajate toas, vesteldes nii matemaatika- kui inglise keele õpetajatega.

Päeva jooksul osalesime mitmes tunnis, kus nägime:

• kuidas tunnid üles ehitatakse,

• milliseid õppemeetodeid kasutatakse,

• kuidas õpilasi kaasatakse ja motiveeritakse,

• milline on klassiõhkkond ja õpetaja roll.

Pärastlõunal oli meil vaba aeg, et muljeid vahetada ja Viini avastada – linn ise lisas õpirännakule mõnusa kultuurikihi.

Kolmanda päeva veetsime taas Feldgasse koolis. Saabudes tundsime end juba märksa kindlamalt – tuttav maja, tuttavad koridorid ja esimesed juba „oma“ näoga õpetajad.

Päeva jooksul:

• vaatasime erinevaid tunde,

• osalesime kahekeelsetes tundides,

• kohtusime suure grupi 11. klassi õpilastega, kellele rääkisime Eesti koolisüsteemist ja oma koolist,

• arutasime õpetajatega hindamist, diferentseerimist, digivahendite kasutamist ja koostööd õpilastega.

See päev tõi hästi esile, kui oluline on läbimõeldud koostöö õpetajate vahel ning kui palju saab õppida lihtsalt üksteise praktikat kõrvalt jälgides.

Neljas päev viis meie teekond Linzi, kus ootas ees põnev ja sisukas päev kahes väga erinevas, ent inspireerivas haridusasutuses. 

Esmalt käisime külas Linzi koolis - BG/BRG Ramsauerstraße. Päev algas kell 10.30 koolituuriga, mille käigus tutvusime teaduskallakuga kooli õppekorralduse ja õpetajatega. Juba esimestel hetkedel jäi silma kooli tugev fookus distsipliinil ja õppimisele keskendumine — näiteks on telefonide kasutamine tundides täiesti keelatud ning sellest peeti ka kindlalt kinni.

Tunni alguses räägiti läbi õpiväljundid ja eesmärgid, mis aitasid õppijatel paremini mõista, mille poole nad tunni jooksul liiguvad. Sama lähenemist oli kasutatud ka õpikutes – iga teema alguses oli välja toodud õpiväljundid ja olulisemad mõisted.

Huvitav oli märgata, et matemaatika teemasid käsitletakse Austrias mõnevõrra varem kui Eestis, kuid lõpuks jõutakse üsna samade teemadeni. Digivahendite kasutus on seal samuti igapäevane ning tunnid on hästi üles ehitatud erinevaid õppimisviise toetavalt.

Kooli sportlik pool avaldas samuti muljet – neil on kolm spordisaali, mis võimaldab pakkuda väga mitmekesiseid kehalise kasvatuse programme.

Pärastlõunal, kell 15.30, suundusime Johannes Kepleri Ülikooli (JKU), kus meid ootas väga põnev ülevaade projektidest, mis seovad tehnoloogia ja matemaatika õpetamise.

Tutvusime Geogebra projektiga „FLINK“, mille eesmärk on muuta matemaatikaõpe interaktiivsemaks ja kaasavamaks. Külastasime ka STEM-laborit, kus tudengid ja õpilased saavad katsetada reaalainete ja tehnoloogia lõimimist päriselulistes ülesannetes.

Päeva lõpetas tutvumine MatheArena rakendusega, mis pakub nutikat ja mängulist võimalust matemaatikat õppida – kiirelt, põnevalt ja efektiivselt.

Kokkuvõtlikult olid meie päevad väga sisukad, mõtlemapanevad ja arutelud jätkusid ka hotellitubades.

Loe lähemalt

"Ajupõhine õppimine: kuidas õpilased tegelikult õpivad", 21. - 26. oktoober 2024

Koolituse nimi: Brain-Based Learning: Understand how students really learn.
Koolitusettevõte: Europass Teachers, Dublin
Koolituse läbiviija: Patrick O’Hare
Koolituse toimumise aeg: 21. - 26. oktoober 2024
Majutus: Ariel House

Õpiväljundid, mis olid välja toodud Europass Teachers kodulehel. Kursus aitab osalejal:

• Mõista aju õppimise uusimate uuringute praktilist mõju;

• Mõista õppimise aega ja viisi;

• Kavandada tegevusi ja tunde teaduspõhiste põhimõtete põhjal;

• Teha teadlikke otsuseid selle kohta, milliseid strateegiaid ja miks kasutada õpitulemuste maksimeerimiseks;

• Rakendada mälutehnikaid;

• Luua motiveerivaid ja kaasahaaravaid õpilaskogemusi;

• Pakkuda õpilastele edu ja meisterlikkuse kogemust;

• Toetada õpilasi tõhusate, loominguliste ja lõbusate õppetehnikatega;

• Kasutada ise paremaid õppetehnikaid.

Kursuse esialgne ajakava, nagu seda pakuti Europass Teachers kodulehel:

1. päev – Kuidas tähelepanu toimib

• Kursuse, kooli ja nädalaväliste tegevuste tutvustus;

• Eelteatamistegevused;

• Osalejate koolide esitlused;

• Osalejate õppimisega seotud uskumuste avastamine;

• Kuidas tähelepanu toimib või mitte.

2. päev – Tähelepanu magnetid

• Tähelepanu magnetid;

• Visuaalne mälu;

• Emotsioonide roll;

• Täpsustusstrateegiad;

• Mälutehnikad.

3. päev – Mälutehnikad

• Eelseadistamine, eeltestimine;

• Mälupäringute harjutamine;

• Ajastus on oluline. 

4. päev – Tähenduse loomine

• Konteksti jõud, teadvelolek;

• Lood, tähendus;

• Tagasiside ja edasine tagasiside;

• Õpilaste enesekindluse suurendamine.

5. päev – Õige motivatsiooni leidmine

• Motivatsioon;

• Voo säilitamine;

• Ideede jagamine.

6. päev – Kursuse lõpp ja ekskursioon

• Kursuse hindamine: omandatud pädevuste kokkuvõte, tagasiside ja arutelu;

• Kursuse osalemistunnistuse väljastamine;

• Ekskursioon ja muud välised kultuuritegevused.

Koolituse ajal jagatud info ja  materjalid on leitavad siit: https://padlet.com/IrelandEuropass/brain-based-learning-21st-october-2024-d2v9y2c7tjwmc0mk

1. päev. Tegelik TEGEVUS:

Peale tutvustusringi tegime läbi mõned hingamis – ja teadvelolekuharjutused.

Seejärel süvenesime aktiivmeetodeid kasutades faktidesse ja müüdidesse aju kohta.

Ajupauside (Brain Break) meetodi tutvustus.

Ajupaus „Tree chopper“.

„Stir the Room“ suhtlusülesanne.

Ajukeskse õppimise põhimõtted:

1. Multisensoorne õppimine

2. Emotsionaalne kaasahaaratus

3. Aktiivne osalemine õppimise protsesis

4. Kordamine ja harjutamine

5. Õppimise tähenduslikuks muutmine, mõtestamine

6. Uue teadmise seostamine varasemaga

7. Mustrite märkamine

8. Liikumine ja füüsiline aktiivsus

9. Turvalise keskkonna loomine ja stressi vähendamine

10. Sotsiaalsus õppimises

11. Informatsiooni koondamine, kogumine

12. Magamine ja puhkus

13. Õpitava varieerimine ja uudsus

14. Õpitava seostamine reaalse eluga

15. Refleksioon ja metakognitsioon

Läbisime Juhendatud visualiseerimise teemal „fotosüntees“

Vaatasime „kaane alla“ ehk aju ehitus  - prefrontaalne koorteks, hippokampus, amügdala

Käsitlesime emotsionaalse intellekti küsimusi.

HUVITAV: päeva veidramad ülestähendused olid paar ümber lükatud väidet, mis Eestis domineerivad.

• Ümber lükati väide, et loengus õpib aju vaid 5% sisust. Väitele pole teaduslikke argumente, kuivõrd tänaseks on leitud, et aju õpib väga erinevatel viisidel. 

• Samuti lükati ebatõesena ümber väide, et me õpime parimal võimalikul viisil vaid meile sobival meetodil (n: auditiivsel, visuaalsel, kinesteetilisel vm meetodil)

LISATEGEVUS: Õppepäeva lõpetas erinevate maade õpetajatele saalis korraldatud “European Food Fair” tüüpi tutvumisüritus, kuhu panime vestluse ja kogemuste vahetamise kõrvale laudadele kodust kaasa toodud toite. Eesti laual olid loomulikult kiluleivad, õllesigarid, Kalevi kommid ja törts kama. Sakslased sõid hea isuga.

2. päev. Tegelik TEGEVUS:

Käsitlesime põhjalikult Dweki kaht vastanduvat mõtteviisi – kinnistunud mõtteviisi (fixed mindset) ja arengule suunatud mõtteviisi (growth mindset). Õppisime ja tegime läbi mitmeid mängulisi meetodeid, mida saab kasutada tunni mitmekesistamiseks ja õppivale ajule puhkepauside andmiseks.
Sellistel üle-euroopalistel koolitustel on mõistlik arvestada, et osalevate õpetajate ettevalmistus ja teadlikkus kaasaegsematest hariduse suundadest ja uskumustest võib olla erinev ja seega tuleb osata rõõmu tunda ka võimalusest korrata üle Eestis juba laialt levinud ja kasutuses olevat. 

LISATEGEVUS: Päeva lõpetas linnaekskursioon ühe koolituskeskuse töötaja juhtimisel, mis oli selles mõttes üsna meeleolukas, et tuuri läbiviijal olid hästi radikaalsed ja selged mõtted seoses Iirimaa ajaloo ning inglaste rolliga selles. Tutvusime Trinity College’i, Dublin Castle’i, Molly Malone’i skulptuuri, Temple Bar Pub’i ja muude ajalooliste vaatamisväärsustega. Peale ringkäiku läksime grupiga pubisse sööma. Pubides söömisel tuleb arvestada Eestiga sarnase hinnatasemega. 

3. päev. Tegelik TEGEVUS:

Kuna kursuse läbiviija Patrick O’Hare oli haigestunud, asendas teda teine keskuse töötaja, Patricku õde Emma O’Hare, kes viis läbi põgusa teadveloleku meetodite koolituse. 

Järgnev asendaja - vanemaealine meesterahvas, kes meenutas "Viimses reliikvias" vend Johannesena esinenud Rolan Bykovit, pidas loengu isiklikul lemmikteemal - emotsionaalsest intellektist ja sotsiaal emotsionaalsest õppimisest (Social and Emotional Learning - SEL)

Sain teada, et sotsiaal-emotsionaalne õppimine tugineb 5 tugisambale:

1. Eneseteadvus (Self-awareness)

2. Enesejuhtimine (Self-management)

3. Sotsiaalne teadlikkus (Social awareness)

4. Sotsiaalsed oskused (Relationship skills)

5. Vastutustundlik otsustusprotsess (Responsible decisionmaking)

Et aga Dublin on Tallinna sarnane väike ja kodune linn, läksin koolituspäeva lõppedes kohe omal käel Trinity College’sse vaatama üht Euroopa vanimat illumineeritud Piiblit - Book of Kells'i. Koolituskeskuses hoiatati mind, et muuseumi pääseb vaid kellaajalise piletiga, mis tuleb pikalt ette soetada. Tegelikkuses oli aga vaja avada telefonis muuseumipileti digirakendus ja osta pilet kohe järgnevaks “sisenemiseks”. Tänu sellele, et järjekorras seisvad muud huvilised vist digimaailmas sujuvalt ei toimeta, ostsin ma pileti (25€) sisenemaks kohe 5 minutit peale saabumist. Turvanõuded on muuseumis muidugi kõrged, miska pääseb raamatut tõesti vaatama kella pealt ja väikeste puntidena. 

LISATEGEVUS: Õhtul, alates 19.00 oli koolituskeskusesse kavandatud iiri rahvatantsu töötuba. See on poolteist tundi kestev ja eelregistreerumisega sportlik lisategevusi. Töötoas osalemisel soovitan kanda mugavaid jalanõusid ja vaatamata jahedale saalile riietuda pigem kihiliselt, et saaksid riideid vähemaks võtta. Õnneks oli saali jäänud esimese koolituspäeva "Food Fair"-st pudelivett. Õpitava kolme tantsu tempo on väga intensiivne ja joogivee olemasolu on selle tegevuse juures oluline. Sellest töötoast saad autentse ja positiivse elamuse. Juhendaja on vanem professionaalne treener. Varasem tantsukogemus ja musikaalsus annavad väikese eelise, kuid selle puudumine ei takista kursusel osalemist. 

4. päev. Tegelik TEGEVUS:

Neljanda õppepäeva sisuks oli AI vahendite võimaluste sidumine ajukeskse õppimise teemasse.
AI vahenditest katsetasime põhjalikumalt läbi Diffit.Me, MagicSchool.ai, briskteaching.com/ai-tools-for-teachers, ChatGPT.com, Gemini.Google.com/app, Twee.com, Suno.com.
Siin asub Patrick O’Hare Padletis vormistatud õpetajale sobivate AI vahendite kogumik: https://padlet.com/IrelandEuropass/artificial-intelligence-class-resources-patrick-44flakr1wvzcntsa

KASULIK: vihje, kuidas kirjutada head prompti:
1. Prompti kirjutades anna AI vahendile: ülesanne (kohustuslik) / kontekst (oluline) / hulk v kogus (oluline) / persona (tore lisa) / formaat (tore lisa) / toon (tore lisa)

2. Kontekstiga võib olla kõige enam maadlemist. Selle paika saamiseks küsi endalt 3 küsimust – miks sa seda vajad / milles tunned sooritatud ülesande puhul ära õnnestumise / mis keskkonnas tulemust vajad

3. Näiteks – Õpetan järgmisel nädalal Türgis õpilastele kartulite paljundamist. Koosta tegevusi sellisel teemal tunni läbiviimiseks. Enne kui vastad: Kuidas ma saaksin seda prompti parendada selliselt, et selle tulemusena muutuks AI interpretatsioon efektiivsemaks / Enne kui vastad, küsi minult küsimusi, kuni oled kindel, et saad lua optimaalseima lahenduse.

4. Seejärel parendame vastust – anna AI-le käsklus – Käitu nagu kriitik. Anaüüsi teksti / sinu vastust, ole põhjalik ja armutu ning ütle mulle, kus saaks teha paremini.

5. Lase eemaldada „sõnavaht“ – Max pikkus 500 sõna / Nüüd ütle sama asja täpsemalt ja lühemalt kasutades 60% eelmise teksti sõnadest / kus võimalik piirdu vastuses 400 sõnaga.

6. Oluline on alati lisada AI-le – Anna teada oma vastuse „confidence level“-st / Kui sa spekuleerid või hallutsineerid, informeeri mind sellest / Lisa igale faktilisele informatsioonile alati hüperlink artiklile või muule allikale, kust selle fakti võtsid. 

LISATEGEVUS: Juhendaja soovitusel lõpetasin õppepäeva sõites omapead linnalähirongiga Dublinist lõuna suunas välja. Külastasin Dún Laoghaire East Pier nimelist vanemat lainemurdjat. Lainemurdja tipust avanes vaade Dublini lahele ja Dublinile, aga ka Iiri merele. Vastaskaldal olevat Liverpooli ega Holyhead’i sadamat, kust väljuva praamiga osad kursusel osalejad tormi tõttu Dublinisse saabuma olid pidanud, paista polnud. Rongipileti hind oli 5.20€, pileti sai osta peatuse automaadist ja rong sõidab pikki rannikut.

5. päev. Tegelik TEGEVUS:
Õppepäeva sisuks olid mediteerimine ja aju lõõgastamine. Samuti saime kätte kursusel osalemise tõendid tehes selleks läbi vahva meetodi. Kõigi grupiliikmete seljale oli teibiga kinnitatud A4 paber, millele grupikaaslased kirjutasid, mis mulje olid inimesena jätnud. Seda paberit ei tohtinud ise seljalt eemaldada. Alles siis, kui astusid kogu grupi ette ja juhendaja andis sulle üle kursusel osalemise tõendi, luges ta ühtlasi ette kõik, mida grupikaaslased olid sinu kohta paberile kirjutatud. Järgnes aplaus ja pildiklõps. Ühtekokku tekkis protsessi käigus meeldiv ja soe elamus. Seda meetodit võib edukalt kasutada näiteks G3 viimases tunnis.

LISATEGEVUS: Koolituskeskuse ühe juhendaja, Louis Schmidti eestvedamisel külastasid soovijad seejärel 25km Dublinist lõunas olevat Powerhouse Estate & Gardens nimelist suurt lossi ja pargikompleksi. National Geographic on nimetanud lossi juurde kuuluvat 1731. aastal rajatud parki lausa kolmanda parima pargina maailmas. Metsapark meenutas elegantselt hooletu olekuga miskipärast Sangaste lossi parki, lihtsalt palju suuremas mõõtkavas. Kummalise momendina eksis üks hallipäine Prantsusmaa õpetajanna, kes oli elus esimest korda välismaal, parki ära. Ootasime teda bussis oma paarkümmend minutit. Veelgi veidramal kombel võttis koolituskeskuse juhendaja lõpuks bussi jõudnud prantslannaga pahandada nagu väikese lapsega. Olime kõik Louise toonist jahmunud. Õnneks tegid itaallannad tubli võllanalja, kõik liikusid eluga edasi ja Louis jäi koduteel lihtsalt magama.
Dublinisse naastes veetsin õhtu Iirimaa Rahvusgaleriis ja Douglas Hyde'i NüüdiskunstiGaleriis Trinity College’i kõrval. 

6 päev. EKSKURSIOON:

Europass Teachers pakkus bussiekskursiooni Glendalough kloostrivaremetesse ja Russborough House lossi. 

See lisategevus oli eraldi registreerumise ja tasuga (35€). Registreeruma pidi kohe koolituse esimese päeva jooksul ja ekskursiooni viis läbi koolituskeskuse juhendaja Louis Schmidt. Iiri kultuuri ja rahva parema mõistmise vaatest soovitav käik, sest see võimaldab veelgi laiemalt Iirimaal ringi liikuda. Russborough House (arh. R. Cassels) külastades tekib mõistmine iirlaste ja eestlaste suhteliselt sarnasest käekäigust ja ajaloost. Iirimaa ja Eesti on lähemal vaatlusel tõesti veidi sarnased nii keskkonnalt kui ka inimeste meelelaadilt. Samas on Iirimaa loodus rammusam ning inimesed ei “punnita” välise ilme nimel, nagu veidi saksikult käituma kippuvad eestlased. “Euroremonti” ei näe Iirimaal ei tänaval, hotellis ega tualettides. Aga sarnast siiski on. Näiteks ilm, mida kiruda. 

OMAL ALGATUSEL: seiklesin hilisõhtul paari grupikaaslasega VGM-i vilistlase Maasingu soovitusel Dublini idakaldal asuvasse Ed Sheerani ja Taylor Swifti lemmikpubisse Hacienda Bar, kuhu väidetavalt pääseb sisse vaid siis, kui su nägu omanikule - Shay Duignanile meeldib. Pubi oli tibatilluke ja sundimatult hektiline. Pubis viibiva seltskonna ametialane koosseis meenutas 90-te Kuku klubi Tallinnas. Juttu ajades jäi mulje, et peamiselt viibivadki seal kultuuriinimesed.

KOGEMUSED ja soovitused:
Majutus: Kui plaanid Europass Teachers Dublini koolituskeskuses kursusel osalemist ja otsid majutust, siis Ariel House on kahtlemata koht, mida võin soovitada. Sealt on koolituskeskusesse ca 10-15 minutit kõndida.
Sain Ariel House lubada vaid seetõttu, et neil oli majutuse otsimise päeval veebis pakkumine.
Samas! - mu tuba ei meenutanud luksuslikkuselt sugugi seda, mida eksponeeritakse veebilehel, vaid oli tunduvalt tagasihoidlikum. Kuigi muhedalt kodune.
Nüansina: mu vannitoas elas suur majaämblik, kes õnneks püsis rahulikult omas nurgas nagu mingi dekoratsioon (viibisin Dublinis Halloweeni eel).

Arvesta - Ariel House pakub a la carte hommikusööki. Pead varuma hommikul aega, et lauateenindaja võtaks sinu tellimuse ja kokk selle värskelt valmistaks. Kõhu saad täis! Koolituskeskuses lõunasööki ei pakuta ja pauside kestus ei võimalda ka kusagile sööma minna. Samas pakutakse koolituskeskuses kohvi, teed ja snäkilaual on vabalt võtmiseks pähklisegu ja mandariine.
Tore: Ariel House hotelli töötajad on soojad inimesed. Siiralt muretsevad ja hoolitsevad, et ikka õigeks ajaks igale poole (näiteks lennujaama) jõuaksid. Iirlane ei vaata sulle ülalt alla, kui  soovid raha kokku hoida.
Transpordiühendus lennujaamaga: Lennujaama terminal 1-st Ariel House’i liikumiseks soovitasid lennujaama Aircoach bussi piletimüüjad (leiad nad veidralt väikese lennujaama eest, valgest kioskist) valida bussi route-702 (mina sõitsin 701-ga, ent bussifirma muutis sõiduplaane 2025. aastal ja nüüd pead valima 702-e) ja sõita sellega Ballsbridge’i, mis on Aviva Staadioni lähedal (poolakast bussijuht hõikas mulle: "Nüüd on sinu peatus!". Lase teha sama, sest see laia tänava äärne peatus näeb täiesti random välja). Bussipeatusest tuleb kõndida paar tänavavahet, et jõuda hotellini. Aviva Staadion on nõu küsimisel väärt maamärk - kõik teavad suurt jalgpallistaadioni! Bussipilet maksis  12€.
Hotellist lennujaama pääsemine võib olla murekoht, kui osaled kursusel samuti oktoobri lõpus. Sel ajal toimub Dublinis iga-aastane maraton. Süda- ja kesklinn suletakse liiklusele. See tähendab, et kui sa ei taha kulutada taksole (takso tellimine oli hotellipersonali arvates viimane tegu, mida eelistada), pead oma kompsuga jalgsi Dublini idakaldale O’Connelli tänava peatusesse matkama, leidma ajutise bussipeatuse (route-700X). Buss näib liikuvat täiesti jaburas suunas (bussidel on maratoni aegu ajutine liikumisplaan). Õnneks aitavad hotellitöötajad sul lennujaama jõudmise plaani eelmisel õhtul kenasti paika saada. Bussid liiguvad kas veerand- või pooletunnise vahega.
DubliniDistantsid: Just asukoha tõttu on Ariel House hea valik. Kõik vajalik jääb sellest mõnekilomeetrise perimeetri sisse. Kui transport ei toimi, saad alati jalgsi. Ääremärkusena - Dublin tundub kaardil peal võimatult suur. Tegelikult on tegu suhteliselt väikese ja rohelise linnaga.

Lisaboonus: Ariel House hotell asub Lansdowne Road rongipeatuse kõrval. Rongi müra ei kosta tuppa. Samas saad rongi ehk DART-ga kergelt ja soodsalt nii “linna”, “maale” kui ka ööseks “koju”.

Ariel House kõrval asub ka Dublini Aviva (jalgpalli)Staadion. Jalgpallipubliku oigamine, rõkkamine, laulud ja trummid kostavad muidugi tuppa. Ent see on tegelikult isegi äge.
Oluline: Iirimaale reisides peab sul olema kaasas adapter, et ühenduda elektrisüsteemi! Ariel House toas oli olemas föön.
Märka: iirlased lülitavad kütte ööseks välja (juhul, kui reisid väikse kotiga ja pead vahepeal pesu pesema, ning radika peal kuivatama, võib sellega tekkida väike mure).
Arvesta: Iirimaal on vasakpoolne liiklus. Veendu enne tänava ületamist, et sa ei jää kogemata bussi alla. Bussijuhid näivad olevat enamasti poolakad vm slaavlased, millega kaasneb tuttavlikult jõulisem liikluskultuur. Sain bussijuhtide vaiksest vandumisest aru ja see oli omamoodi naljakas.
Huvitav: iirlased ei korista tänavaid. Mu saabumise päeval oli torm, mis rappis korralikult puid. Ometi jätsid inimesed maha langenud lehed ja oksad tormijärgsetel päevadel koristamata. Jalakäijad tampisid lehed libedaks pudruks ja okstest astuti lihtsalt hajameelselt üle.
Suhtlus: iirlased on introverdid. Pigem ei tehta juttu võõrastega. Samas, kui pubis on õllekannud ees ja sa ise alustad, veab jutu ja terava lõõpimise kohe üles. Õhtusööki saabki põhimõtteliselt vaid pubist, kuhu kõik peale tööd kogunevad. Kui käid igal õhtul samas pubis, saada kiirelt “omainimeseks”.
Turvalisus: koolituskeskuse inimesed toonitasid, et Dublinis tuleb olla ettevaatlik idakaldal ja üleüldiselt õhtusel ajal. Tallinnas igal pool üksi ja jalgsi liikleva inimesena ei kogenud ma aga kordagi liiga ärevaks tegevat olukorda. Vahest tuli mõne huvitavama kohani pääsemiseks küll läbida kahtlase moega paiku, kus tänav oli kas inimtühi või täis suhteliselt elevil noori. Aga ei hakanud mind keegi seal tülitama. Dublin on tavalise ida-eurooplase jaoks rahulik ja kodune.
Soovitus: südalinna ja Ariel House’i vahelisele teele jääb veidralt eraldiseisev pubihoone “StoryTellerPub”. Seal tegutseb stam-kundena Christopher Lloydi meenutav onuke nimega Patrick (häälda - Poorik). Ta räägib kena keldi keelt ja on igati lugusid täis, tark ja vahva. Kui kohtad teda, tervita! 

Loe lähemalt