Autor: Ruth Rappold
06.-11.04.2025
6.aprilli õhtul ootasid Städtisches Gymnasium Erwitte ees viit Viimsi Gümnaasiumi õpilast ja ühte õpetajat ärevil saksa noored koos oma vanematega. Juba mitu nädalat olid kahe kooli noored sotsiaalmeedias omavahel suhelnud, oli räägitud perekondadest, lemmikloomadest ja kodudest, kuid nüüd kohtuti isiklikult. Rõõmu ja kallistamist oli palju.
Erwitte Gümnaasiumi kaks õpetajatest projektijuhti külastasid Viimsi Gümnaasiumit kaks aastat tagasi, nad vaimustusid Eesti koolist, eriti VGMist ning mõte mõlemapoolsest õpilasvahetusest meeldis ka Viimsi saksa keele õpetajale.
Nii oligi, et kaks G1 õpilast (Mia Johanna ja Eva) ning 3 G2 õpilast (Olga, Enzo ja Petr) lendasid koos oma saksa keele õpetajaga Düsseldorfi, et sealt veel 2 tundi edasi sõita 16 000 elanikuga maalilisse väikelinna Erwitte. Kohaliku kooli projektijuhid oli kogu külastuse plaani juba eelnevalt Viimsi saksa keele õpetajaga läbirääkinud ning kokku oli lepitud ka kõik koolitunnid ning päevased ja õhtused tegevused.
Koolipäevad algasid alati kell 8, tunnid kestsid 90 minutit, vahetunnid olid 20 minutit. Esimest vahetundi kutsuti hommikusöögivahetunniks. Kuna projektiga seotud õpetajad arvasid, et tore oleks esimesel päeval koos hommikust süüa, siis toimus see saalis (muidu söövad õpilased kas koridorides või õues emmede kaasapakitud toitu).
Koolipäeva ajal oli oma isikliku telefoni kasutamine keelatud ning tunni ajal keegi välja minna ei tohtinud. Juhul kui kellelgi oli vaja helistada, siis selleks tarbeks oli kooli seinal juhtmega telefon. Et õpetajad ei peaks vahetunnis koos õpilastega WC järjekorras seisma, oli õpetajate toa kõrval ka WC Damen ja WC Herren (õpilastele oli WC Mädchen ja WC Jungen). Välisriided olid toolileenidel ning vahetusjalatseid ei olnud kellelgi.
Viimsi õpilased olid enamasti tundides koos oma vahetusõpilastega, kuid kui oli soov midagi muud õppida, siis sai sujuvalt tunniplaani ka vahetada. Kuna kõik viimsikad oskasid piisavalt saksa keelt, siis tundides osalemine oli tore, keelest sai aru ning nädala lõpupoole ka enda saksa keele kasutamine kasvas.
Meie mõistes gümnaasiumiastmes oli õpilastel kohustuslik kasutada tahvelarvutit, selle pidid õpilased endale ise muretsema. Õpikud olid tihti tahvelarvutites, samuti tundides tehtavad töölehed. Koolil oli nelja K põhimõte: Kooperation, Kommunikation, Kreativität, Kritisches Denken (mõtlemine). Koostööd tehti palju erinevate töölehtede, harjutuste, esitluste näol. Koostöögrupid said õpilased ise valida või oli juhuvalik. Õigele suhtlemisele pandi palju rõhku, eriti tunnis vastamisel või õpetaja poole pöördumisel. Loovust arendati sel nädalal näiteks luuletuste kirjutamisega või gruppides muusikapalade loomisega, kriitilist mõtlemist arendas ajalooliste sündmustega seotud luule – ja kreeka jumalatega seotud filmianalüüs.
Kokkuvõtvalt oli koolis mõnus ja rahulik õhkkond. Tundides tehti vähem kui VGMis, kuid see, mis tehti, tehti korralikult.
Ühel pärastlõunal käidi linnapeaga kohtumas. Linnapea andis väga hea ülevaate Erwitte minevikust ning olevikust.
Ühel päeval oli kohalikus Noortekeskuses ühine mängu – ja pizzaõhtu.
Käisime veel Möhnensee ääres, Oberhausenis ja endises hansalinnas Soestis. Nädalaga jõudis üllatavalt palju. Kõikide eestlaste saksa keele oskus arenes palju, õpiti palju selle Saksamaa piirkonna ajaloost, sõlmiti uusi tutvusi ning tehti ühiseid tulevikuplaane. „Mis kõige rohkem meeldis?“ (küsis Frau Engelbracht) – „Menschen“ (inimesed), vastas Petr. Õnneks ei pidanud see kord pikaks ajaks hüvasti jätma, sest juba mõne nädala pärast on tuttavad sakslased viimsikatel ja VGMil külas.
0 comments:
Post a Comment