Neuroteadus: Arusaam sellest, kuidas su õppijad õpivad

 Autor: Ruth Rappold 

Ghent, 16.-21.september 2024

 

 

Kolm õpetajat katoliiklikust erakoolist Portugalist, üks õpetaja Hispaaniast, üks õppejõud Poolast ja üks õpetaja Eestist + kursuse juhendajana pakistanlanna = viis päeva neuroteadust.

Kuigi kursuse pikkuseks oli märgitud kuus päeva, sai õpetaja materjali välja venitatud viiele hommikule. Teadmisi palju vähem kui ootasin (kahjuks), siiski võtsin nii mõndagi endaga kaasa.

 

Esimene päev.

 

Õppimist ei toimu ilma TÄHELE panemiseta. Tähelepanul on ka erinevaid viise:

täiesti fokuseeritud = kontrollitud tähelepanu – vaatad ja kuulad keskendunult kõik segajad teadlikult välja lülitades ehk ennast juhtiva õppija tähelepanu

                                                KÕIGE PAREM ÕPPIMISE VIIS ;

-        paari asja vahel jagatud tähelepanu, nt keskendunult õpin / loen, siis lähen teen endale võileiva ja kohvi ja tulen tagasi õppimise / lugemise juurde = aju töötab uue asja kallal kui ma samaaegselt teen suhteliselt muud automaatset tegevust;

-          mitmele tegevusele samaaegselt tähelepanu juhtimine = ei keskendu millelegi, õppimist ei toimu, aju on häiritud, aju väsib.

Mis segab tähelepanu? Millal tähelepanu hajub? Näiteks

-          Sotsiaalmeedia teavitused

-          Lärm

-          Teiste inimeste juuresolek

 Mida selle jaoks teha? Näiteks

-          Lülitada teavitused välja (nii kui väikenegi heli, aju lülitub ümber ja keskendumine on häiritud

-          Luua õppimise jaoks sobiv keskkond (mõnele sobib vaikus, teisele vaikne muusika, mõnele oma tuba, teisele auditoorium)

 

POMODORO TEHNIKA: 25 + 5 ehk 25 minutit süvenemist ja 5 minutit puhkamist (kas ringi liikumist või sotsiaalmeedias olemist), siis taas 25 + 5, ja jälle 25+5. Klassis võib kasutada lausa selle jaoks kella.

 

Teine päev.

On kahte liiki mõtlemist:

1.       Fokuseeritud mõtlemine (teatud mõttemustrid, teatud aine, kontsentreeritud töö)

2.       Hajutatud mõtlemine (mõte hüppab ringi, proovib erinevaid lahendusi, puhkehetkel)

 

Fokusseeritud probleemi lahendamine nt teatud mudeli järgi teatud aja jooksul, kuid siis enne lahenduse leidmist võtta mõttepaus ning kasutada hoopis hajutatud mõtlemist (samal ajal võib minna jalutama, kergelt tukkuda). Ajus toimub probleemi lahendamine edasi, kuid mitte ainult ühes aju osas, vaid mõtted hüppavad paremast ajupoolest vasakule ja tagasi aktiveerides aj mõlemad pooled. Lahendus / mõte / arusaamine võib tulla järsku nagu iseenesest.

 

Iga osaleja pidi etteantud veebilehelt välja valima kolm aju puhkehetke

( https://www.weareteachers.com/brain-breaks-for-kids/ ), kasutamaks neid klassis kas pomodoro-tehnika aegsel pausil või hajutatud mõtlemise ajal.

 

Amügdalas ehk mandeltuumas on inimese emotsioonid ja motivatsioon. Kui õppija on rahulolev ja õnnelik, läheb õppimine palju paremini. Kurbus, mured ja depressioon pärsib õppimist. Õpetaja võikski tunni alguses tekitada positiivse emotsiooni (mõni üllatus ehk).

 

Masha ja karu loost saime teada, et koolis peakski nii olema, 1/3 on kerge, 1/3 keskmine ehk sobiv ja 1/3 raske. Õpetajatele tehti ettepanek oma tunnid vastavalt sellele skeemile üles ehitada.

 

Kolmas päev.

Alustasime positiivse emotsiooni loomisega: Paarilisega seljad vastamisi, pidi mingi tobeda näo tegema, õpetaja „hop“ peale hüppavad paarilised näod vastamisi ning loodetavasti hakkavad osalised naerma (Happy face, mean face, jump).

 

Erinevate tunnete meelde tuletamiseks (kuid seda kasutaksin meelsasti ka võõrkeele tunnis sõnavara tundmaõppimiseks) tegime koos paarilisega tunnete ringi – siseringi põhilised tunded, välimisse ringi nende tunnete alatunded.

 

 

Mäletamine on seotud nii inimese kultuuri kui ka uskumustega. See, mida inimene arvab mäletatavat, ei pruugi alati olla tõsi vaid võib-olla ka ettekujutatud.

 

Lühimällu ja töömällu jääb kõige rohkem erinevate meeltega seotud materjali. Keeleõpetajale on eriti tähtis, et tunnis oleks

visuaalne

verbaalne

auditiivne

õppimisevorm näiteks uute sõnade / väljendite õppimisel.

 

Info salvestamisel lühimälust pikaajalisse mällu peaks:

-          uue teema siduma eelmiste / tuttavate teemadega

-          kordama

-          looma kujutisi / mõttekaarte

-          vahepeal puhkama

 

Üks mälutehnika, mida läbi käisime oli Memory Palace – õpitavad asjad kujutatakse (naljakate) piltidena tuttavasse kohta nagu näiteks oma koju, kooliteele; siis lähed mõttes koju ning seal on erinevad faktid erinevates kohtades.

 

Erinevate tekstide meeldejätmiseks soovitati panna erinevatele lõikudele pealkirjad ja mõelda läbi, mis oli selle pealkirjaga mõeldud.

 

Neljas päev.

 

Päeva esimeses pooles meile räägiti avatud ja kinnisest mõtteviisist – meie koolis juba väga tuttavast teemast.

1. Õpetaja näitas suhteliselt pikka katkendit filmist The Butterfly Circus ning pidime arutama kaheksat küsimust – ahhhhhh, täiskasvanutele tundud asi väga lapsik, kuid G1-õpilastega võiks lausa nii teha (sobib nii ennastjuhtivasse kui ka lugupidamiste ja väärtuste õpetamiseks mentortunnis).

https://youtu.be/y7ni22kU8SM?si=VqpsCyiX2wkL_tnt

 

2.       Pidime tegema plakati MINDSET MATTERS. Värvilisega avatud ja halliga kinnisest mõtteviisist. See võiks sobida ka G1 kas mentor- või ennastjuhtivaõppija tundi. Näitena Hispaania õpetaja tehtud plakat kasutades canva.com- i .

 

3.       GRIT = kirg + eesmärk millegi saavutamiseks + tahtmine pikaajaliseks tööks = soovitud eesmärk, nt teadmised / hea hinne

 

 

Peale pausi: AJAJOON,

 

kus joonest üleval pool saavutused

joonest allpool takistused.

 

Seda võiks teha G3-s nii, et ajajoonega alustada lapsepõlvest ning lõpetada 10 aastat peale gümnaasiumit (ehk ettekujutatavad takistused ja saavutused).

 

Viies päev.

Gliglish – saab rääkida võõrkeeles.

Magic School nii õpetajatele kui ka õpilastele. Ei pea sisse logima, õpilased saavad teha nt räppi ajalooliste persoonidega

 

Tänud! Uute teadmiste, sõprade, kogemuste, elamuste eest! Ootan juba uut Erasmus+ koolitust.