“Digital Tools for Collaboration, Communication, Creativity and Critical Thinking (4Cs)” 5.-10. mail 2025 Lissabonis Portugalis

Koolitajaks oli Daniela Ferreira Pinto, Portugalist pärit õppimisentusiast, kelle professionaalne taust hõlmas tegevust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonnas, kodanikuühiskonna eestkõnelejana ning loovuse ja suhtlusoskuste õpetajana. Osalejaid oli meie mitmekesises koolitusgrupis üle 20, sest teise koolitaja haigestumise järel moodustati kahest grupist üks.

Esimesel päeval saime tuttavaks üksteise, kursuse ülesehituse ja põgusalt ka Lissaboni ajalooga. Tore tutvumismeetod, mida saab kasutada - ja paljud meist seda ilmselt juba teevadki - mentortunnis, oli värvilisele paberile oma käe joonistamine ning igale sõrmele ühe enda kohta käiva infokillu lisamine. Kui kõigi käed valmis ja ka välja lõigatud, jaotati need laiali. Järgemööda lugesime faktid ette ning mõistatasime üheskoos, kelle käega tegu.

Teise ja kolmanda koolituspäeva veetsime Portugali sooja kevadilma nautides, sest ühel päeval töötasime linna- ja järgmisel Lissaboni muuseumi juurde kuuluvas pargis. Koolitaja näitas oskuslikult, kuidas aktiivõppemeetodid ei vaja tingimata klassiruumi: arutelu, kirjalikud rühmatööd, digivahenditega valmivad loovülesanded ja orienteerumismängud toimisid kenasti ka õues. Muuhulgas disainisime digitaalseid õppeülesandeid. Oluline oli läbi mõelda, mis on tehnoloogia kasutamise eesmärk, et mitte kasutada seda pelgalt linnukese täitmise pärast. Abiks oli neljaastmeline raamistik:

1. tehnoloogiaga asendatakse vahend, näiteks õppija trükib kirjandi pastakaga paberile kirjutamise asemel arvutisse;

2. tehnoloogia pakub mõningast edasiarendust, näiteks kasutab õppija kirjandit trükkides õigekirjakontrolli;

3. tehnoloogia toel saab anda ülesandele uue kuue, näiteks saavad õppijad luua grupitööna veebiteksti audio- ja videosisuga;

4. tehnoloogia abil saab luua uutmoodi ülesande, näiteks saavad õppijad suhelda koolide- või rahvusvaheliselt, töötada koos ühistes projektides ning jagada töö tulemust digitaalselt.

Lisaks soovitati meile laia valikut erinevaid õppimist toetavaid rakendusi või keskkondi:

1. kriitiliseks mõtlemiseks ja interaktiivseks õppimiseks

• Mentimeter

• Kahoot

• Wordwall

• Socrative

• Quizizz

• Classroomscreen

2. grupitöödeks

• Padlet

• Wakelet

• Google Jamboard

• Miro

• Trello

3. tagasiside andmiseks

• Lino (veebipõhine kleberitahvel)

• Backchannel Chat (reaalajas grupivestluseks)

4. loovuse ergutamiseks

• Canva (esitluste, plakatite jm disainimiseks)

• CapCut ja Biteable (videosisu loomiseks)

• Book Creator (raamatute loomiseks)

• Pixton (koomiksite loomiseks)

5. õppimiseks liikudes

• Goosechase (digitaalne aardejaht eri tüüpi ülesannetega)

• Blooket (mängupõhine õppimine, sarnane Kahootiga)

• Genially (visuaalsisu ehk esitlused, mängud)

Neljandal päeval keskendusime tehisaru kasutamisele õpetajatöös. Eeskätt võtsime tehisintellekti appi ajurünnakuks (näiteks anna mulle viis mõtet, kuidas võiksin kasutada tehisaru õpetaja töökoormuse vähendamiseks või paku mulle kolm võimalust, kuidas õpetada 2. kooliastmes digivahendite kasutamist). Ehk näeme juba uuel õppeaastal, mil moel põimida tehisaru õppimisse ja õpetamisse veelgi sisukamalt.

Iga koolituspäeva lõpus täitsime õpipäevikut, tuginedes neljale küsimusele:

1. Mida olen seni õppinud?

2. Kuidas haakub õpitu minu varasemate teadmiste ja eelneva kogemusega?

3. Kuidas saan õpitut edaspidi rakendada?

4. Mida tahaksin veel teada või millega saaksin jätkata?

Eeskätt lootsin koolituselt naasta mõne mõttega, millega täiendada meie küpsuseksami vormi ja võtmeoskuste arendamist. Peamine, mille kaasa tõin, on ammu teada tõde: oskused kujunevad praktikas ning oluline on läheneda nii sisu kui ka metoodika poolest mitmekesiselt aine- ja mentortundides ning ülejäänud igapäevases koolieluski. Alati on tore tõdeda sedagi, et palju sellest, mis on meie jaoks tavapärane, võib-olla lausa argine, on teistele eeskujuks ja inspiratsiooniks.