Töövarjutamine Rootsis Estetiska Gümnaasiumis

Sellel sügisvaheajal, 22. – 25. oktoobril, töövarjutasime neljakesi (Karmen Paul – koolijuht, Mariann Nirk – muusikaõpetaja, Kaisa Tamvere – karjäärikoordinaator ja prantsuse keele õpetaja ja Liina Kitt – projektijuht ja saksa keele õpetaja) Rootsi Estetiska Gümnaasiumi koolitöötajaid.

Tegemist on väikese 1999. aastal loodud Stockholmis asuva, ainult gümnaasiumi haridust andva, erakooliga, kus õpib hetkel 230 õpilast ning töötab 43 õpetajat. Nagu ka kooli nimi ütleb, keskendutakse nende õppekavas just kaunitele kunstidele, mis tähendab, et õpilased saavad sisseastumisel valida tantsu, muusika ja teatri suuna vahel.

Tantsu suunal õpivad noored balletti, jazz ja kaasaegset tantsu, tantsu ajalugi ja -analüüsi ning improviseerimist. Nad tantsivad vähemalt korra päevas. Kool teeb tihedat koostööd Stockholmi Kunstiülikooli all asuva Tantsu- ja Tsirkusekooliga.

Muusika suunal valivad õpilased laulja/muusiku, laulja/laulukirjutaja ja multimuusiku (mängivad kahte põhiinstrumenti) hariduse vahel. Kõik muusika õppesuuna õpilased õpivad ka muusikateooriat, selle produtseerimist ja mängima ansamblis. Kõik selle suuna õpilased laulavad ka kooris.

Nii oli Stockholmi Estetiska Gümnaasiumil meie kooli muusikaõpetajale väga palju põnevat pakkuda. Koolis on koorid, ansamblid ja solistiõpe, täpselt nagu Viimsi Gümnaasiumis, kelle tegevust saime kohapeal jälgida. Koore on neil kaks: kõikidele muusika suuna õpilastele mõeldud koor ning advanced choir, ehk valitud parimatele õpilastele loodud koor. Ansambli proovis oli nii lauljaid kui ka bänd ning valmistuti eelseisvaks kontserdiks. Lauldi peamiselt popmuusikat ning seda tehti väga efektselt. Solistiõpe toimub kord nädalas spetsiaalses ruumis, kus on olemas digiklaver, mikrofonid, tahvelarvutid nootide jaoks ning muud toredad tehnoloogiavidinad, et laule ja tundi huvitavamaks muuta. Üldiselt sai muusikaõpetaja tohutult palju inspiratsiooni ja mõtteid, mida ka oma noortega proovida. 

Teatri suund on pühendatud näitlemisele ja lavastamisele. Nad treenivad oma häält ja tegelevad füüsilise teatriga. Kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine näitlemisele või lavastamisele.

Neljakesi jälgisime kolmapäevast reedeni nii tava kui ka suuna tunde ning saime kokku kooli juhtkonna liikmete ja tugispetsialistidega.

Üks peamisi põhjusi, miks me just Rootsi Estetiska Gümnaasiumisse töövarjutama läksime, oli mentorluse praktiseerimine. Nad on antud süsteemi rakendanud juba üle kümne aasta. Oli väga rõõmustav tõdeda, kui sarnane nende süsteem meie omale on. Ka neil moodustavad kaks mentorgruppi klassi. Erinevus seisneb aga selles, et nädalas korra ei kohtu ühises tunnis mitte mentorgrupp vaid klass oma kahe mentoriga, kes valmistavad tunni ühiselt ette. Koolijuhi hinnangul peaksid nad aga taastama mentortunnid, et tagada järjepidevus. Arvestuslikult kulutab iga mentor oma grupile, kuhu kuulub 8 - 12 menteed, kaks korda 45 minutit ehk 165 minutit (meil 150 minutit) nädalas. 

Arenguvestlusi peetakse kaks korda aastas ning G1 ja G2 astmel tehakse seda koos vanematega. Lühikokkusaamisi, ehk meie mõistes lühivestlusi light touch coachingu vormis, viiakse läbi kolm korda poolaastas. Kõik väljasõidud toimuvad koos klassiga, mitte mentorgrupiga ning neid korraldavad mentorid kahekesi. Mentorid korraldavad ka kooliaastat ettevalmistavaid tegevusi nagu meie projektinädalat. 

Peale mentorluse on oluline roll ka kooli tervisemeeskonnal (student health team), kuhu kuuluvad abiõpetaja, kooliõde, kooliarst, õpilasnõustaja, karjäärinõustaja, eripedagoog, administraator ja koolijuht. Konkreetsete õpilastega seonduvate teemade puhul kaasatakse mentor. Meeskond koguneb igal teisipäeval, et jälgida õpilaste toimetulekut ja analüüsida tugisüsteemide tõhusust. Info talletamiseks kasutavad nad infosüsteemi Admentum. 

Kooli tugimeeskonna liikmena on karjäärinõustajal oluline roll, sest noori käib tema juures palju. Ta viibib koolis kahel päeval nädalas ning nendeks päevadeks lepib ta õpilastega kokku kohtumised individuaalseks nõustamiseks. Kohtumiste sisuks on üldjuhul erinevate võimaluste kaardistamine ja õpilase perspektiivi laiendamine, mida on pärast gümnaasiumi võimalik teha ning mis õppeainetele tuleks sel juhul enam keskenduda. Tavaliselt vajavad noored nendel kohtumistel kõige enam just julgustamist ja indu. 

Aasta jooksul käiakse koos ka ühel suurel karjääriteemalisel messil. Kuna infot ja võimalusi eri valdkondadega tutvumiseks on seal palju, valmistutakse messiks ette: kellega rääkida ja milliseid küsimusi esitada. 

Jälgides õpilaste ja õpetajate vahelist suhtlust, siis see oli hästi vaba. Kõigis vaadeldud tundides olid õpilased aktiivselt tunnitegevustesse ja aruteludesse kaasatud. Õpetajatele oli oluline luua noortega dialoog ja neid vajadusel suunata, kuid kõige aktiivsemas rollis olid tunnis ikkagi õpilased, mitte õpetajad. 

Olles Estetiska Gümnaasiumis kolm päeva, saime päris kiiresti aru, et meie ühisosa on suur ning mentaliteet, mida mõlemas koolis kanname, sarnane. Seetõttu ei jää meie koostöö ühekordseks vaid plaanis on 2020 aasta alguses kirjutada koos üks KA229 koostööprojekt, et koos Viimsi Gümnaasiumi segakoori ja teatritrupiga anda nii Eestis kui ka Rootsis uhke ühiskontserdetenduse. Nii anname võimaluse rahvusvahelist koostööd teha mitte ainult meie õpetajatel vaid ka õpilastel, kes saavad oma andeid ka väljaspool Eestit näidata.

Oleme selle kogemuse eest väga tänulikud!