Coaching in the Classroom

"Coaching in the Classroom"

Kreeta, Heraklion 04.-10.november

Valisin koolituse pealkirja ja sisu kirjelduse järgi lootuses, et saan vastused tekkinud küsimustele.

Kreeta võttis mind vastu ebatavaliselt sooja ja päikselise ilmaga. Olin kohvrit pakkides vaikselt lootnud, et ehk ei pea  kindaid ja mütsi kandma, aga 26 kraadi oli ootamatu.

Esimene päev kulus kohanemisele. Selgus, et Kreetale oli tulnud minuga kokku viis õpetajat ja nendestki polnud keegi

registreerinud ennast minuga samale kursusele. See oli paras üllatus. Programmi kohandati vastavalt meie ümber, nii olin

mõnel koolituspäeval täiesti üksi koos juhendaja

Koolituse olulisimad teemad olid empaatia, kuulamisoskus, eneseteadlikkus ja enesejuhtimine.

Kui eelmisel korral ajas mind kursusele küsimus, kuidas tulla toime keeruliste õpilastega ja
põhisõnumiks osutus, et kõige olulisem on kontakti saamine, suhte loomine, usalduse saavutamine, siis seekordne
kursus oli justkui edasiarendus - suhte loomise ja usalduse saavutamise eelduseks on aktiivne

kuulamine.

Keskendusime aktiivsele kuulamisele päris palju. Sai ka selgeks, mis on aktiivse kuulamise eripära ja
eesmärk võrreldes lihtsalt tähelepaneliku kuulamisega. Aktiivse kuulamise eesmärk ei ole lahenduste
pakkumine ja nõuannete jagamine, vaid empaatiline kuulamine, tunnetamine. Sellise kuulamise
käigus tekib kontakt.
Lisan siia  Brene Browni videote lingid empaatia ja haavatavuse kohta. 

https://www.youtube.com/watch?v=1Evwgu369Jw
https://www.youtube.com/watch?v=iCvmsMzlF7o

Mul on oma mentoritöös ette tulnud olukordi, kui mõned õpilased ilmutavad teatud tüdimuse märke,
kui peavad endast kõnelema. Miks siis on endast rääkimine nii oluline? Tsiteerin siinkohal oma kreeklasest mentoritmentorit

"To understand myself I have to talk about myself to others" ."You (mentor) have to be the clear mirror"

Tema veendumus oli, et sõnadega loome tegelikkust - mida rohkem sõnastame oma enesetunnet, mida täpsemaid sõnu oma seisundi, meeleolu või probleemi sõnastamisel kasutame, seda

paremini õpime ennast tundma - ja ainult end põhjalikult tundes saame ka ennast paremini juhtida.

Taipasin, et probleem on pigem selles, et noortel pole piisavalt sõnavara, mille abil oma emotsioone eritleda, ennast teadvustada.

Endast rääkimisel on vahel abiks metafoorid, näiteks purjeka metafoor.

The Boat Metaphore

https://www.youtube.com/watch?v=XT8JUfVIL-8

Avanes võimalus tutvuda ka kreeka haridussüsteemiga. Olin külaliseks kohaliku gümnaasiumi inglise keele tunnis. Esmamulje oli vapustav - klassis ei olnud arvutit ega projektorit, päevik oli paberkandjal, võõrkeele tunnis õppis korraga 28 õpilast jne. Õpilased aga olid särasilmsed ja tundsid suurt huvi eesti haridussüsteemi vastu. Meie koolivaheaja pikkus pani nad ahhetama - neil on tunduvalt lühem. Sellest külastusest koorus tõdemus, et ega me ikka alati ei taipa, kui hästi meil on.