Osalesin 6. kuni 12. veebruarini Itaalias Bolognas koolitusel nimega "Emotional intelligence and coaching skills for teachers, school and adult education staff". Meie gruppi kuulus kuus õpetajat: kolm Portugalist, üks Tšehhist ja üks Slovakkiast.
Koolitus oli jagatud kaheks osaks: esimestel päevadel rääkisime, mis on emotsionaalne intelligentsus ja kuidas seda arendada. Nädala teises pooles keskendusime coachingule, mis on selle eesmärk ja millised meetodid on efektiivsed, kui soovime coachingut läbi viia just noortega. Üldiselt oli koolitus sisukas ja väga hästi planeeritud. Teemad olid huvitavad ja meetodid kaasavad. Igal hommikul meenutasime ajurünnaku käigus, mida eelmisel päeval õppisime. See on meetod, mida olen ka oma õpilastega juba kasutanud. Õpetaja jagab õpilastele paberi ning õpilased peavad kirja panema kõik teemad ja mõtted, mis eelmisest tunnist meeles on. Pärast lühikest ajurünnakud tutvustavad grupid oma plakatit. Nii saavad kõik olulised teemad kaetud ning kui midagi jääb ütlemata, saab õpetaja selle omalt poolt lisada.
Väikses rühmas tutvustamas teistele seda, mida eelmisel korral õppisime |
Meetodid olid kaasavad - kogu aeg pidi midagi tegema, mõtlema või millegi üle kaaslastega arutlema |
Huvitava meetodina palus koolitaja meil iga uue mõiste puhul mõelda oma definitsioon, näiteks pidime sõnastama, mis on meie arvates emotsionaalne intelligentsus, millistest alaoskustest see koosneb, mis on empaatia, kuidas kirjeldada coachingut ja selle eesmärke.
Kuna olen oma magistritöö kirjutanud sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamisest, siis emotsionaalne intelligentsus ei olnud minu jaoks võõras. Emotsionaalne intelligentsus koosneb (Mayeri ja Salovey järgi):
1) Eneseteadlikkusest
2) Eneseregulatsioonist
3) Motivatsioonist
4) Empaatiast
5) Sotsiaalsetest oskustest
Kuigi puudutasime kõiki komponente, keskendusime enamasti empaatiale - mis see on, miks see on oluline ja kuidas seda arendada. Koolitaja rõhutas, et kõikide probleemide lahendamiseks on esmatähtis luua suhe/side (connection). Mulle jäi meelde lause:
"We cannot make things
better, we can connect with each other. If you feel sad, I feel sad, this is
empathy."
Vaatasime koolitusel ka Brene Browni videot: "Empaatia vs sümpaatia". Kuigi olin seda videot juba varem näinud, oli seda tore taas näha ja selle peale mõelda. Ka meie õpetajad on varasemalt seda videot just Erasmus + õpirände käigus vaadanud ja teistele tutvustanud. Küll küllale aga liiga ei tee:
Lisaks rääkisime konfliktidest ning tegime harjutusi, kuidas konflikte paremini lahendada. Näiteks pidime sõnastama laused ja tegevused, mis teevad konflikti hullemaks ning laused ja tegevused, mis aitavad konflikti lahendamisele kaasa. Lugesime oma mõtted teistele ette, see aitas ära tunda tüüpilisi vigu, mida konfliktis olles tehakse. Lisaks, nagu ikka, pidime defineerima konflikti olemuse, aga seda läbi mingi kindla objekti. Kõigepealt pidid osalejad märkmepaberile kirja panema mingi suvalise sõna (esemelise objekti), seejärel segati sõnad ära ning iga paar sai pimesi valida endale ühe sõna, mille abil defineerida, mis on konflikt. Mina sain oma paarilisega sõna "Lighter", tõlgendasime seda kui välgumihklit ning koostasime järgmise definitsiooni:
"Conflict
for me is like a lighter because the fire can hurt you, it can start very
easily and spread quickly but at the same time it can be put out when there is
the will to do so."
Iga paar koostas väga huvitavaid definitsioone. Selline ülesanne arendab kindlasti loovust ja mõtlemist. Mulle see meeldis.
Viimastel päevadel tegime läbi coachingu harjutusi, näiteks mängisime erinevaid rollimänge. Üks paariline sai rolli olla õpilane, kellel on mure ning teine pidi siis läbi õpitud teooria proovima õpilast aidata. Sain aru, et minul on veel palju arenguruumi. Proovisin õpilast liiga palju "suruda" ja "motiveerida". Õppisin, et kõigepealt on vaja luua suhe ja iga õpilasega on see suhe erinev lähtuvalt õpilase enda olemusest.
Kokkuvõttes vastas koolitus minu ootustele: mul ei olnud kordagi igav ning meetodid olid praktilised. Samuti tutvusin väga toredate välismaa kolleegidega. Lisaks koolitusprogrammile saime külastada ka imeilusaid linnu: Firenzet ja Veronat. Ilm oli ilus ja tuju hea. 😊
Pärast koolituspäeva oli piisavalt vaba aega, et õues ilusat ilma nautida. Pildil olen koos Slovakkia õpetaja Luciaga |
Minu lemmiklinnaks kujunes Verona. Pilt on tehtud kuulsas amfiteatris "Arena di Verona" |
0 comments:
Post a Comment