Koolitus „COACHING&MENTORING: Innovative techniques for teachers, mentors, and educators to fight drop up and motivate all“

 

Koolitus toimus Itaalias Soveratos JUMP koolituskeskuses 7.-12. märtsini 2022 ning kandis pealkirja „COACHING&MENTORING: Innovative techniques for teachers, mentors, and educators to fight drop up and motivate all“.

Soverato on mere ääres asuv linn, mis saab muuhulgas oma sissetuleku ka turismist. Kunagi on katnud selle linna ümbrust korgipuu väljad, mis on aja jooksul asendunud oliivipuude väljadega.

Koolitus algas aarete jahi tüüpi mänguga Soverato linnas. Selline alustus võimaldas koolitusel osalejatel omavahel tutvuda ning harjutada ka inglise keeles kõnelemist. Kahe rühma ülesanne oli suhelda kohalike inimestega ning uurida, mis on iseloomulik Soveratole. Kuigi kohalikud väga inglise keelt ei kõnelenud, saime oma grupijuhi abiga vastused vajalikele küsimustele ning üksteisega rohkem tuttavaks. Kursusel osales 8 õpetajat, lisaks minule kuus algklasside õpetajat Rumeeniast ning üks gümnaasiumiõpetaja Soomest.

Õppejõu esitlused vaheldusid aruteludega gruppides. Saime lühiülevaate sellest, mis on mentorlus ning mis coaching ning mille poolest need kaks üksteisest erinevad. Arutlesime selle üle, milline on hea mentor, mis on mentori kohustused ning milline näeb välja mentorluse protsess. Käsitlesime seda, millised on mentorluse liigid ning keskendusime ka sellele, miks on mentorlus on kasulik nii mentorile, mentee'le kui ka organisatsioonile tervikuna.

Arutasime ka mentori ja mentee kohtumiste võimalikke variante ning kuidas peaksid mentor ja mentee teineteist leidma ehk tähelepanu peaks pöörama ka sellele, kas ja kuidas nad omavahel sobivad.

Kursusel osalejad jagunesid mentoriteks ja mentee'deks ning teineteist leidsid need, kelle ühisosa oli kõige suurem.

Ülesanne 1

Et oma mentee’d tundma õppida, võib kasutada erinevaid ülesandeid. 

Ülesanne 2

Tutvusime GROW mudeliga ning harjutasime sedagi. Kuigi koolituse alguseks oli mul seljataha jäänud juba 14 arenguvestlust, jaksasin selle mudeli harjutamisest ikka veel innustuda. Mis seal tõde salata, tundsin ennast ikka nagu kala vees ning sain nõu ja jõuga abiks olla nii oma kursusekaaslastele, kui ka koolitajat veidi jõustada.

Külastasime Soverato botaanikaaeda, mis oli küll varakevadel veidi mahajäetud moega, kuid ilmselt puhkeb õide turismihooajal. Tegime poolepäevase ekskursiooni Badolato linnakesse, mille kitsastel tänavatel turnides nägime imeilusaid vaateid ümbritsevale.

Väga huvitav kogemus oli ka kooli külastamine. Istituto Maria Ausiliatrice asub Soverato kesklinnas ning tegemist keskkooliga. Päris vabalt  maskides õpetajaid koolis ringi liikuda ei lubatud, kuid saime kiigata nii mõnessegi klassi ning mõnelt õpilaselt küsimusigi küsida. Kõige nooremad selles koolis on sõimeealised ning muuhulgas omandavad koolis haridust ja ka ametit õpilased, kelle haridustee on erinevatel põhjustel lünklikuks jäänud.

Kuna tegemist oli ja on kindlasti ka veel äreva ajaga,  lisasid koolitajad programmi ka emotsionaalse intelligentsuse teema. Seda ka ilmselt põhjusel, et suurem osa kursusel osalejatest õpetas algkoolis. Koolituselt jagati meile kaasa erinevaid materjale, millega igaüks saab soovi korral ise edasi tegutseda.

Üldjoontes jäin ma koolitusega rahule. Lõppude lõpuks sõltub kõik endale seatud eesmärkidest. Minu eesmärk ei olnud mitte niivõrd saada uut infot mentorluse kohta (sellise eesmärgiga oleksin läinud koolitusele siis, kui me oma kooli alustasime), vaid meie kooli kogemusele toetudes suhestuda sellega, mida tehakse majal. 

Ma olin koolitusel kolleegidega, kelle koolides ei ole sellist mentorluse süsteemi, ning neid huvitas, vähemalt mulle tundus nii, see, milline on minu ja meie kooli kogemus. Sattusin mõnes mõttes ise justkui nõustaja või koolitaja rolli ning sain jagada oma kogemust grupis või siis toetada koolitajat, et tõesti on nii, nagu tema kõneles. 

Kindlasti pean oluliseks ka seda, et koolituse ülesanded ja tegevused pakkusid piisavalt võimalusi ka eneseanalüüsiks. Huvitav oli vestelda oma kolleegidega Rumeeniast ja Soomest ning tõdeda, et hoolimata koolisüsteemide erinevustest, on meie rõõmud ja mured väga sageli universaalsed.

Ma tulin koolituselt tagasi teadmisega, et Viimsi Gümnaasiumil läheb hästi ning et olen hea õpetaja ja mentor ning oleksin ka hea koolitaja, kui peaksin mentorlusest rääkima.