Erasmus+ koolitus „Coaching strategies for school – turn change into lasting educational benefits“, 20.-26. märts 2022

Osalesin Erasmus + koolitusel „Coaching strategies for school – turn change into lasting educational benefits“, mis toimus Soomes 20.-26. märts 2022. Algselt pidi koolitus toimuma aastal 2020 ning koolitusele kirja pannes olid minu ootused ja eesmärgid kindlasti teised, kui need olid tänases hetkes koolitusele minnes. Ehk kahe aastaga kogutud teadmised ja kogemused olid suureks toeks koolitusel osalemisel, seetõttu tundsin kohati ka, et tegemist on rohkem kordamise, kui millegi väga uue omandamisega. Teisalt oli selline kordamine ja kinnistamine kasulik ja lõpuks kogunes ka mitmeid uusi praktilisi grupiharjutusi. Koolitus oli äärmiselt põhjalik, sisutihe, sisaldades rohkelt väga praktilisi grupiülesandeid, hästi üles ehitatud ja koolitaja valdas teemat väga hästi ja põhjalikult ning oskas seda ka edasi anda. Teised koolitusel osalejad olid Itaaliast, Kreekast, Türgist, Rumeeniast.

Minu „miks“

Aga alustades algusest. Miks ma ennast koolitusele kirja panin, oli tihedalt seotud minu otsusega võtta Viimsi Gümnaasiumis vastu väljakutse ja hakata mentoriks 15le G1 õppijale sügisel 2019. Olles saanud toetust ja koolitusi meie enda koolist, tundsin, et hea on veel teadmisi juurde koguda erinevatest kohtadest. Erasmus+ koolitus andis selleks suurepärase võimaluse. Algselt oli seega minu „miks“, ehk miks ma koolitusele ennast kirja panin, saada juurde julgust, teadmisi, oskusi grupi coachimisel. Kaks aastat hiljem läksin koolitusele vastu kindlasti suurema enesekindlusega, kuid uudishimu oli sama ja olin avatud kõigele, mida koolitus pakkus ning teatavasti on absoluutselt alati võimalik juurde õppida ja areneda.

Koolitusest

Kogu praktiline pool oli ülimalt hästi korraldatud keskkonnas Slack. Seal toimus kogu info vahetus, materjalide jagamine, päevade kaupa ülevaade, mis teeme, mis tegime jne. Sealtkaudu sai ka juba eelnevalt tutvust teha koolitusel osalejate ja ka materjalidega. Koolitusele eelnevalt toimus ka Zoomis kohtumine, kus saime põgusalt tutvuda koolitajaga, üksteisega, kursuse agendaga, tegime läbi ka mõned praktilised soojendus-harjutused.

Põhi-idee taustal oli see, et õppimine võib toimuda igal pool ja erinevates keskkondades. Seetõttu oli kursus üles ehitatud selliselt, et olime nii linnaruumis, kohvikutes, raamatukogudes, muuseumides, vaegnägijate keskuses kui ka erinevates koolides.  

Esimesel päeval ehk pühapäeva pärastlõunal saime kokku Helsingi kesklinnas ning koolitaja tegi meile giidituuri linna peal, kuhu olid sisse viidud ka erinevad grupiharjutused, üksteisega tutvumiseks ja üleüldiseks kohanemiseks. Nii näiteks jagunesime kõndides paaridesse ja rääkisime muuhulgas teemal „Kui ma oleksin hetkel siin hoopis X-ga (nt oma perega, kaaslasega, sõbraga), siis mida ma teeksin“. Ehk see andis võimaluse teisi tundma õppida ja jagada. Samuti tegime läbi harjutuse „Võõra kaaperdamine“ ehk pidime leidma linnaruumist kellegi võõra ja temaga vestlusesse laskuma (so siis grupivälise inimese). Tutvusin selliselt mitme toreda Helsingi ülikooli tudengiga. Ja meie esimese kohtumise lõpuks toimus sissejuhatus soomlaste kohvijoomise kultuuri Roberti kohvikus. Ka meil on muide see Soome frantsiis (Robert´s coffee) esindatud, nii Noblessneris kui ka ostukeskustes Tallinnas, nii et külastama!

Esimesel täispikal päeval oli esimeseks asjaks, nagu ikka, kokkulepete tegemine. Ning lisaks oli koolitusel ka süsteem, kus sai endale valida mõneks päevaks ühe kindla rolli, mida koos paarilisega täites, vastutasid ka osalejad koolituse õnnestumise eest (taas, meie meeskonnale peaks see olema väga tuttav lähenemine, me kõik mäletame ju selle õppeaasta Ojakol toimunud avaseminari ja Ruthi ning laibakaunistaja nalja:)). Aeg-ajalt tegime ka hindamist, kus me enda arvates koolituse alguses sõlmitud kokkulepete suhtes oleme, skaalal 1-4ni näiteks, igaüks sai oma numbri kõvasti välja öelda. 

Kogu koolituse läbivaks teemaks sai „What I see, what I feel, what I do“. Nende kolme fraasiga olid seotud nii tähelepanu kohale toomine, ühisosa leidmine kui ka erinevad juhtumipõhised harjutused jms. Näiteks esimesel päeval ühe esimese asjana kirjutasime need endale üles (mida näen, mida tunnen, mida teen), hõikasime suurde ringi ja koolitaja kirjutas tahvlile märksõnad juba siis sarnaseid/samu märksõnu koondavalt, tekitades nö. esimese sellise grupi ühisosa tunde, mis meil on ühist. See oli siis nn. „haiku-harjutus“ ehk kolmesõnaline haiku. Samuti sai minu jaoks üheks läbivaks fraasiks koolitusel „Trust the process“ ehk usalda protsessi. Väga hea nipp, kuidas sellist esialgset vastupanu, võib-olla harjutusest kohe mitte aru saades, maha võtta (ka õppijate puhul). Ehk sa ei pruugi kohe lõpuni aru saada, miks sa seda teed, aga usalda protsessi, usalda protsessi, usalda protsessi. Ja see töötas! (Muidugi hiljem, kui läksime kohvi pimemaitsmise üritusele vaegnägijate keskuses, mida viisid läbi sügava nägemispuudega või pimedad inimesed, ei saanud koolitaja ise seal kohe kõigist juhtnööridest aru, mida me pimedas tegema hakkame. Seega oli ta pisut kõhklev ja närviline, siis oli mul jällegi hea talle omakorda öelda – Trust the process!:) )

Koolitaja kasutas häälestuseks sageli ka mindfullnessi põhiseid harjutusi (mida etteruttavalt võib öelda, olen täna juba ka klassiruumis katsetanud ja need on ka seal väga hästi töötanud). Kes tunneb nende kohta täpsemalt huvi, tuleb küsib, jagan hea meelega:)

Mida õppisime, mõned konkreetsed harjutused ja mõtted

Õppisime  aktiivset kuulamist. Kuidas kuulata nii, et ei avalda arvamust ega oma mõtteid, lahendusi või võimalusi. Kuidas toetada inimese enda jõudmist võimaluste ja lahendusteni. Ehk kuulates teise inimese jagamist, teadlikult pöörata tähelepanu sellele, kuidas sa kuulad. Milline kuulaja sa oled?

Empaatilise kuulamise harjutus – paarides õues jalutades, jagada 1 väljakutset, mis sul hetkel elus on. Peab olema sinu jaoks oluline, mõõdetav. Empaatiline kuulamine, nii et tunned seda väljakutset kui enda oma. Mäletate – kaastunne eemaldab inimesed üksteisest, empaatia liidab…

Kuidas saada eelmise tunni emotsioon välja, et saaks toimuda õppimine siin ja praegu? Näiteks paluda joonistada pilt, ilma et üldse mõtleks. Ei lase kordagi ajul, mõtlemisel sekkuda. Lased käel lihtsalt liikuda. Ja vaatad, kuhu see liigub ja mida teeb. Nii kui hakkad mõtlema, tood leebelt tähelepanu tagasi käe juurde, las liigub nii nagu käsi soovib. Hiljem nt pealkirjastad pildi. Pealkirjad kirjutad tahvlile, taas näiteks grupeerides sarnased. Et vaadata, mis on hetkel meie ühisosa, mis emotsioonidega tegeleme hetkel jne.

HAIKU OF THE DAY

Ehk võimalus, kuidas tegeleda väljakutsega, arengukohaga vms. Kolm märksõna (et tekiks nn. kolmesõnaline haiku)

1. Mis on see, mis sulle sinu igapäevatöös rõõmu ja energiat toob?

2. Mis on kõige aeganõudvam sinu töö juures?

3. Mis on üks tegevus, mis neid kahte ühendab?

Kolmanda tegevuse abil saad võimu taas endale – see, mis on sul tee peal ees saab sinu teeks!

TANTS VIIEKESI

Või ka tants kolmekesi ehk kui palju inimesi grupis on. Ehk grupisisesed dünaamikad, ühisosa leidmine. Kõigepealt jagada gruppidesse. Siis vaikuses ringi kõndimine, ei pea grupis koos püsima, aga oluline, et grupid enne moodustatud, Kui need grupid hakkavad üksteise lähedal liikuma, vajavad seda grupitunnet jne. tõlgendamine  (läbiviijana jälgida, kuidas liikumine toimub, kes hoiab üksi, kus tekivad grupid jne). Kõnnid nii, nagu jalad ütlevad (ei mõtle, ei kasuta mõtlemist, lased kehal liikuda sinna suunas, kuhu ta soovib, peatuda ui soovib jne.)

Seejärel tagasi gruppidesse. Kõigepealt kirjutab igaüks ise kolm märksõna: mida ta liikudes nägi, tundis, tegi (seesama I see, I feel, I do). Siis jagavad grupis. Siis  leiavad ühisosa, mis neil ühist ja siis võib suurde ringi välja tuua.

Mis osutus keeruliseks

Väljakutseks koolitusel osutus osalejate inglisekeele oskus. Kuna tase oli üleüldiselt väga madal ja osadel grupiliikmetel puudus keeleoskus täielikult, oli väga keeruline teha intensiivseid grupitöid (nt. erinevad grupivõimestamise harjutused). Ehk sisuliselt koolituse tase kannatas palju , kuna tegemist oli intensiivse koolitusega, kus pidi mõttega väga kaasas olema. Nii näiteks magas üks osaleja suurema osa koolitusest maha. Aga mis seal ikka, ju oli tal puhata vaja:)

Lõpetuseks

Nalja sai ka. Kaasa toodud kommid, Kalevi suurepärased maiustused, ei tahtnud kuidagi paberist välja tulla. Ma ei tarbi üldiselt ise neid komme (ma olen rohkem Soome-kommi ehk Fazeri-usku, aga neid ei saanud ju külakostiks Soome viia:):)) ja arvasin, et tänaseks päevaks on nende pakendamise-probleemid juba ammuilma seljatatud. Aga ei. Pidi ikka vaeva nägema, et sealt paberist kommid kätte saada. Naljakas oli igaühele selgitada ja õpetada, kuidas neid Kalevi komme avada ja ega nad siis ka veel sealt paberist välja ei tulnud alati, kui ka teadsid, kustkohast sikutada… Ahjaa. Üks tähelepanek veel. Koolitajal oli kombeks pauside ajal mängida meile muusikat erinevatest Disney joonisfilmidest või muusikalidest (let it go, let it go!). Sain aru, et võib-olla ei ole alati hea mõte ka noortele vahetunni ajal oma muusikat mängida (rootsi keele õpetajana olen mänginud näiteks rootsikeelset muusikat), sest nii nagu mina ei suutnud kuulata lumekuninganna Elsa laulu, võib ka õppijatele minu heast meelest mängitud rootsikeelne muusika hoopis negatiivselt mõjuda…

Suur aitäh kõikidele, tänu kellele sain koolitusel osaleda!  

PS! Meie kooli ingliskeelne lehekülg on enda kooli tutvustamiseks sellistel koolitustel ülimalt tore ja hea! Mina kasutasin seda ja sain loomulikult igaühe käest soovi meile külla tulla:)

Kursuse materjalid on leitavad SIIN!