Olen mitmeid projekte õpetajate jaoks kirjutanud, et võimaldada neil osaleda, kuid pole ise kunagi täiendkoolitusel käinud Erasmus+ga (olen käinud töövarjutamas). Küll aga avanes see võimalus "21. sajandi õppija" projekti raames seetõttu, et üks meie õpetajatest ei saanud minna, sest projekt oli lükatud koroona tõttu 2 aastat edasi. Seega üks põhjustest oli saada sama kogemus, mida õpetajad on saanud ja jätkuvalt soovivad. Teine veelgi olulisem põhjus on see, et saada mõned head ideed ja konkreetsed tööriistad, mida oma mentortundides kasutada, sest igapäevaselt mitte õpetaja olles ja mõeldes pidevalt strateegiliselt suures pildis, kipub meetodite pagas tühjaks jääma. Muidugi ei saa ka jätta tähelepanuta põhjust, et ka suures pildis mõelda, mida meie 21. sajandis oskuste arendamise süsteemi arendamisel tähele panna.
Ka Europass Teacher Academy koolitaja Cristina Salvatori küsis nii minult kui Taani õpetajatelt, mis on see, mida me näeme, et peaksime veel arendama, kuigi juba tegeleme nn pehmete oskuste arendamisega? Mis on paremaks muutunud/ mis on parem võrreldes haridussüsteemidega, kus sellega nii ei tegeleta? Juurdlesin selle küsimusi üle ja leidsin, et olgugi, et võibolla õpitulemustele ei olegi kohe nii suurt mõju, siis mõju on sellele, kuidas õppija end koolis tunneb ja kui meie õppijate käes küsida, siis nende rahulolu kooliga on kõrge, mis ei ole erinevate uuringute järgi Eesti koolides tavapärane.
Kuigi oli ka mõte, et minnes Itaaliasse, saab sooja ja
päikest, siis pilk ilmateatele ja selle ootuse võis jätta suveajaks. Nädal oli
külm, tuuline ja kohati vihmane. Iroonilisel kombel läks ilusamaks viimasel
päeval, kui tuli taas Eestisse naasta.
Koolitusel osales lisaks minule 10 inimest. 3 õpetajat Taani algkoolist, 2 Kreekast põhikoolist, 2 Madridist, kellest 1 oli direktor ja muusikaõpetaja ning teine õppejuht ja ladina keele ning kreeka kirjanduse õpetaja, 1 Ibizalt algkoolist ning 2 Baskimaalt algkoolist.
Koolid, mida nad
esindasid varieerusid 62 õpilasest 1400 õpilaseni. Väga kirju seltskond
erinevate reaalsuste ja haridussüsteemidega ning see on üks peamine asi, mida
rahvusvahelistelt koolitustelt saada. Põnevad lood haridussüsteemist ja ühelt
poolt kinnitus, et meil on väga mitmed asjad väga hästi. Võrreldes Kreekaga, kus nt alustava õpetaja palk 600 euri, iga perioodi ja aasta lõpus eksamid, mis ei
jäta ruumi üldoskuste arendamiseks, sest lapsi tuleb treenida teste tegema või
Itaaliaga, kus 2. ja 3. kooliastme õpilased käivad 6 päeva koolis), aga on ka
asju, mille poole Eestis püüelda (nt Taani õpetajate palk 5000 euri kuus,
üldtööaeg 30 tundi nagu see on kõikides teistes riikides peale Eesti).
Koolitus oli teemal „4C’s – communication, collaboration,
creativity and critical thinking“ ehk kuidas nn pehmeid väärtusi oma
klassiruumi igapäevategevustesse rohkem sisse tuua ja milleks see vajalik on.
Vaadates koolitusel osalenud riike, siis võiks öelda, et Lõuna-Euroopas
(Kreekas ning Itaalias) ollakse selles teemas pigem algusjärgus seetõttu, et
riigi tasandil ei peeta seda oluliseks, sest oluline on akadeemiliste teadmiste
omandamine. Mida põhja poole liikuda, siis oleme jõudnud selleni, et õppimist
ei saa toimuda, kui ei ole tegeletud sellega, et lapsel oleks hea grupis ja
koolis olla.
Panen lühidalt kirja mõned kasulikud meetodid ja leheküljed
ning mõtted, mis erinevate oskuste all tekkisid koolitusel:
Communication (suhtlus)
-
Morsekoodi ülesanne. Anda edasi üks sõna morsekoodis
ja teised peavad üles märkima. Ülesande eesmärk on anda mõista, et selleks, et
me saaksime sarnaselt aru, on vaja rääkida ühte keelt
-
Vana hea telefonimäng, aga hoopis tegevuse
jäljendamisega. Garanteeritud on huumor, kuid ka lõpuks tuleb välja see, kuidas
me infosaajana ei pruugi alati täpselt edasi anda seda, mida sõnumi edastaja
mõtles.
- Famous duck - legodest pardi ehitamine. Selleks on vaja sul n arv komplekte, kus on samasugused tükid sees ning inimestel on 1 min aega, et ehitada oma part. Ühelt poolt on see suhtluse illustreerimiseks – taaskord võime ühte ja sama ülesannet mõista erinevalt ja teiselt poolt ka loovuse. Mitu erinevat võimalust on pardi loomiseks legodest
- Emphaty exercise – alati mõtle enne küsimuste küsimist läbi, kas see küsimus võiks kuidagi hinnangu anda vastajale. Kui vastaja tunneb, et teda hinnatakse või süüdistatakse, ei ole ta valmis koostööks ning kas ei vasta või ei vasta ausalt.
- Harvardi lehekülg „Thinking routines“ on täis ülesandeid, mis aitavad õppijatel mõtlemiseprotesse arendada ja neid arutlustesse kaasata. Üks harjutus resoneerub hästi sellega, mida ennastjuhtiva õppija kursusel tehakse kogemusruudu näol. Näitad õppijatele fotot ja küsid õppijatelt järgmisi küsimusi:
- Mida sa näed pildil? – see peaks olema kõikidel sarnane, sest toetub faktidel
- Mida sa ette kujutad? – see on see osa, kus arvamused lähevad lahku, sest igaühe personaalne kogemus, taustsüsteem on erinev
- Mis tundeid see tekitab?
See aitab kaasa
õppijate arutlusoskuse arendamisele ning samuti panevad mõistma, kuivõrd
erinevalt me sama pilti vaadates mõtleme.
Cooperation (koostöö)
- Hea soojenduseks: 8-4-2 liigutustega. See on miski, mida peab ise kogema, et aru saada. Lisatud väike videoklipp.
- Kolm gruppi ja igal grupil on kolm segamini
aetud kaardipakki, mis on kokku pandud. Ülesanne on võimalikult kiiresti
segamini aetud kaardipakid jaotada kolme korrektsesse kaardipakki. Hea meetod
illustreerimaks, mida on vaja üheks heaks grupitööks.
2. Koostöö osas ei olnud küll midagi, mida me koolis juba ei ole rääkinud, kuid mulle jäi kummitama mõte, kui palju me kasutame grupitööd teadlikult ja sihipäraselt õpiväljundite saavutamiseks. Kui palju nad selliste ülesannete käigus päriselt mõistavad grupitöö sügavamat sisu, olemust ja võlu?
- Grupitööde väljundite osas on palju rohkem võimalusi kui presentatsioon või plakat. Siin mõned näited:
Oral Written Media
- Igaüks on omal moel loov. What creative type are you? TEST
-
Ülesanne, mida oleme ka oma mentortundides
teinud. Paberileht, mis on täis ringe ja kujunda igast ringist midagi, mis eksisteerib. Kui palju erinevaid viise suudad välja mõelda?
Kriitiline mõtlemine
-
Ühelt poolt kaitseb meid selle eest, mis tuleb
väljastpoolt, kuid samas peaksime analüüsima enda sisemust, miks me arvame, et
see on hea idee.
- Üks kasulik Commonsense veebileht . Seal on olemas ka gümnaasiumiastmele mõeldud tunnikavad, mis on tehtud digitaalse meedia kirjaoskuse kohta. Kuidas olla
kriitiliselt mõtlevad? Üks tööleht siin näiteks
- Nt hea näide, mida koolitaja meile tõi on Facebook Chat. Me näeme, kui keegi on online, kui keegi on meie sõnumit näinud ja kui keegi vastab. Kas see on tehtud meie mugavuse jaoks, et saaksime võimalikult kiiresti infot või selleks, et sa veedaksid minuteid rohkem FBs, sest iga minut suurendab FB kasumit?
Kogu koolituse võttis kenasti kokku see, et meie mõistes
üldoskuste (või 21. sajandi oskuste nagu meil praegu õppekavas kirjas)
arendamist on vaja, et koolides oleks rohkem PERMAt (positiivse psühholoogia) P
– positive emotions, E- engagement, R- relations, M- meaning, A –
accomplishment, et ennetada vaimseid probleeme.
Olgugi, et varem on Eesti Erasmuse agentuur andnud mõista,
et parem oleks, kui koolidest ei mindaks koos koolitustele, siis kõik teised
Euroopa riigid nii teevad ning nägin ka enda pealt, et oleks olnud päris hea
mõne kolleegiga koos seda kogeda, sest nii oleks kogemus olnud veelgi
väärtuslikum, sest koos oleks saanud Firenzet kogeda nagu seda tegid teised
koolitusel osalejad enda töökaaslastega.
0 comments:
Post a Comment