ehk Targad Õpetajad Mängivad Rohkem, Island koos väljas olemise ja ärksameelsuse hetkedega.
Paar päeva enne kursust tuli juhendajatelt teade, et suhtlemise jaoks on loodud WhatsApp-grupp koos telefoninumbritega ning kohe oli teada - Eestist on meid kokku kuus, peale minu veel Harku vallavalitsusest erivajadustega laste tugiteenuste spetsialist, Peetri lasteaiast õppejuht + õpetaja ja Peetri koolist õppejuht + kehalise kasvatuse õpetaja.
See, et meid rohkem kui üks oli,
oli väga tore, sest õhtuti reflekteerisime koos päeva, võrdlesime nähtut ja
kogetut Eestiga, tegime nalja, puhkasime võõrkeelest.
Kursuse esimesel päeval saime
teada rohkem kursuse põhimõtetest, tõhusa mängulise õppimise teooriast, saime
selgeks liikumise abiga esimesed islandikeelsed sõnad ning sõlmisime esimesed
rahvusvahelised tutvused.
Loomulikult pidime selgeks saama
ka üksteise nimed ning riigid, selle jaoks pidime jagama valge paberi neljaks
ning joonistama ruutudesse:
·
Mida teen tööl?
·
Mis on minu hobi?
·
Mis on minu lemmiksöök?
·
Mis on tüüpiline minu riigile?
Peale joonistamist pidime seda
kõike jagama hakkama, nii et pidi leidma ühe jutukaaslase, siis teise
jutukaaslase jne. Ja olimegi veidike tutvunud üksteise ja kursuse põhimõttega.
Nüüd veidi rohkem kursuse teooriast:
Ø
Õppimisel koos liikumisega ehk mänguga jääb
meelde 76% materjalist.
Ø
Positiivne tegutsemine on mõjuvõimsam kui
positiivne mõtlemine.
Ø
Aju ja keha ei ole teineteisest eraldatud, vaid
neid peaks kasutama koos.
Ø
Ka lühike aktiivne või mänguline hetk tunnis
mõjutab akadeemilist tulemust nii lühi- kui ka pikemaaegselt.
Ø
Akadeemiline, sotsiaalne, emotsionaalne ja
füüsiline õppimine peaks olema igas päevas kui mitte igas tunnis.
Et meile osalejate näod ja nimed veel
paremini meelde jääks, siis näiteks veel kaks ülesannet:
-
Ringis öeldakse oma nimi ja tehakse tegevus,
teised ringis kordavad päripäeva eelmise nime ja tegevuse ning lisab oma nime
ja tegevuse, sealt järgmine juba kahe
eelneva nime ja tegevuse, lisab oma jne.
- Tehakse ainult mingi liigutus, päripäeva korratakse teiste liigutusi, vt eelmine ülesande kirjeldus.
Mõningaid mänge, mis mulle meeldisid
ning mida võib kergesti kasutada keeletunnis:
·
1, 2, 3 –
Go, went, gone. Kaks õpilast on vastamisi, üks ütleb:“1“, teine „2“,
esimene „3“, teine „1“, esimene „2“, teine „3“ jne. Süsteem selge, tegime seda
sõnadega „go“, „went“, „gone“. Võib teha nii numbritega, verbide ajavormidega
kui ka erinevate uute sõnadega, alati peab olema 3 sõna.
·
Hot seat.
Üks istub seljaga tahvli poole, üks kirjutab tahvlile nt tegevuse, need, kes
näevad, teevad, see, kes istub, peab arvama.
· Lihtne matemaatika + sõrmed + keel. Paarilisega seistakse vastamisi, üks käsi või kaks kätt ees rusikas. Öeldakse „now“, mõlemad näitavad sõrmedega mõne numbri. Käsklusena võib olla kas liitmine või korrutamine ja see, kes esimesena õige vastuse võõrkeeles ütleb, on sellel korral võitja.
Palju tegime punktist punkti
liikumisega ülesandeid/mänge. Eriti mulle meeldis reegel, et kui pannakse
mängima muusika, peab grupp selles punktis tegevuse ära lõpetama, tegevusvahendid
tagasi panema ja grupp rivistub küsimuse kuulamiseks ja vastamiseks. Erinevaid
ülesandeid erinevates punktides näiteks:
1.
Võtke kordamööda kotist lauseid ja viige need
luukerekõnniga vastavate piltide juurde.
2.
Võtke kordamööda kotist esemeid ja ühel jalal
hüpeldes pange ese põrandal oleva tähestikuga alusele selle sõna algustähe
juurde.
3.
Võtke kotist kordamööda sõnu ja pange õigele alusele:
Omadussõna, tegusõna, nimisõna
4.
Võta kotist kaks arvu, korruta need omavahel ja
vii saadud summa hüpeldes põrandal olevale suurele numbritega alusele.
5.
Võta kotist sõna, hüppa ühelt tähelt teisele põrandal
oleval tähestikuga alusel, grupikaaslased kirjutavad sõna paberile.
Jutu jutustamise ehk
storytellinguga tutvusime paaril päeval. Mulle meeldis mõte, et esimesel
päeval on üks osa tegevustest ning teisel päeval jätkub sama jutuga ja sama
sõnavaraga tegelemine.
Lugu „Funny Bones“
Esimesel päeval õpetaja tutvustab õpilastele sõnavara, siis jutustab lugu pildi abil ja näitab liigutusi, õpilased võivad ka ise liigutusi välja mõelda. Nii jutustatakse lugu paar korda läbi.
Teisel päeval võtavad õpilased kordamööda
kotist kivi, ei näita teistele, mis kivi peale on joonistatud ning asetavad
kivid joonistusega allpool põrandal olevale linikule. Siis võetakse kotist
lause ning arvatakse kordamööda, mis kivi võiks lausele vastata. Kui kõik
laused ja kivid on saanud õigesse järjekorda, jutustavad õpilased loo uuesti.
„Flowers on the Roof“
Esimesel päeval on jutustuse põhi (story map) on tahvlil
koos joonistuste ja lihtminevikus tegusõnadega. Õpetaja hakkab jutustama ja
küsib õpilastelt enne joonistatud nimisõna omadussõna.
Järgneb tegevushetk: põrandal on korv sõnadega ning suur
täring erinevate liikumistega (hüppa ühel jalal, tantsi, kõnni neljakäpukil
jne). Õpilased viskavad kordamööda täringut, liiguvad korvi juurde, võtavad
korvist kaks sõna, viskavad uuesti liikumistega täringut ja liiguvad saadud
liikumisega eemal olevate lausete juurde, asetavad sõna lauses olevale samale
sõnale. Viskavad kolmandat liikumistega täringut, lähevad tahvli juurde ja kirjutavad
need sõnad tahvlile.
Kõikidel see tehtud, minnakse paarilisega tahvli juurde ja mõeldakse tahvlil olevate sõnadega välja kaks lauset. Õpetaja vaatab laused kiiresti üle. Õpilased loevad oma laused ette.
Järgmisel päeval tuletakse loo algus ja sõnad meelde ning
ülesandeks on: Kuidas jutustus lõpeb? Grupid mõtlevad isekeskis, kuidas lugu
võiks lõppeda, joonistavad jutustuse põhja, millel ainukesed sõnad on
lihtminevikus olevad tegusõnad. Lõpuks esitavad kõik grupid oma loo.
Kui väga ei sadanud, olime ka õues. Näiteid tegevustest õues:
Õppijad on neljas rühmas erivärvi rõnga juures umbes kolme meetri kaugusel olevast tühjast kotist. Juhendaja palub vaikselt – nii et teised rühmad ei kuule – valida üks Euroopa riik ning visandada paberile kiiresti riigi lipp. Lipud valmis, peavad rühmad kirjutama eraldi paberitele valitud riigile sümboolseid tunnuseid, näiteks Saksamaa ja brezel, Autobahn, Merkel, Oktoberfest. Siis murtakse tunnustega paberid neljaks kokku ja viiakse keskel olevasse kotti. Juhendaja raputab kotti, ning vahetab osalejate riigid. Lepitakse kokku, kuidas liigutakse oma kohalt koti juurde, näiteks hüpates sinna ja joostes tagasi. Algab võistlus: igast rühmast kordamööda hüppab keegi koti juurde, võtab sealt ühe kokkumurtud paberi, jookseb rühma juurde tagasi, koos otsustatakse, kas see kuulub selle riigi juurde; kui jah, siis peab rõnga alla panema, kui ei, siis peab järgmine võistleja hüpates selle tagasi viima ning uue tooma. Esimesena kõik neli sümbolit olemas – võitja.
Pärast mõtlesid kõik kursusel osalejad koos, mida kõikse samal meetodil „mängida“ saaks: „linnud, imetajad, roomajad, putukad“, „omadus-, tegu-, nimi- ja asesõnad“, „erinevad sündmused ajaloos“, „erinevad maaosad“, „lauljad, sportlased, poliitikud, suunamudijad“.
Nende rõngaste ja samasuguse liikumismõttega tegime ka näiteks arvutamist (kotis on numbrid, peab saama kokku teatud summa) ja sõnade koostamist (kes saab kõige rohkem ingliskeelseid sõnu teatud aja jooksul).
Islandi ajalugu, geograafiat, bioloogiat õppimisime
rühmadena õues:
-
Pidime otsima infotahvli, jätma info meelde
(näiteks 870 tulid Islandile norrakad ja tõid endale orjadeks kaasa iiri naised,
alguses oli Island Norra kuninga valitseda, hiljem Taani krooni all, 1944
iseseisvus Island tänu sõjale jne).
-
Infotahvlil oli kirjas küsimuste juurde
liikumise variant, näiteks üksteisel õlast kinni hoides.
-
Küsimuste tahvel oli eri kohas kui info.
Küsimusi oli kaks, vastused pidi paberile kirjutama. Pärast vastamist pidi uue
infotahvli otsima.
-
Kui esimene rühm sai valmis, pidid nad veel
vastama kirjalikult lisaküsimustele, kui teine rühm sai valmis, pidid nad
tegema 10 kükki ja 10 hüpet; kui esimene ja teine rühm ka sellega valmis olid,
siis lõppeb õppimine ja vastamine.
-
Ringis käidi küsimused ja vastused veel läbi
nii, et igast rühmast sai keegi küsimusele vastata, kuid kuuldut lauset ei
tohtinud täpselt korrata.
Kokkuvõtvalt kursusel
kuuldust võiksin öelda, et:
mänguline õppimine teeb õppimisest toreda emotsionaalse tegevuse, toob õppimisse elu sisse; mängulise õppimisega paraneb õpilaste vaimne ja füüsiline kohalolu, teiste märkamine, sotsiaalsed suhted; õpilased peavad olema loovamad, tegema koostööd; õuesõppe korral side loodusega ja erinevate meelte kasutamine paraneb; vähenevad käitumisprobleemid, õpilased on tervemad.
Selle nädala jooksul õpitud teooriale võiksin Ise lisada, et mängulised hetked tunnis parandavad kõiki 21.sajandi oskuseid: enesejuhtimist, loovust, koostööd, suhtlemist ja kriitilist mõtlemist.
Õues toimusid ka paljud Now
Minutes, eesti keeles mulle meeldiks kõige rohkem vaste „ärksameelsuse minutid“. Enne saime
loomulikult teooriat. Kõige paremini võttis teooria kokku minu arvates see pilt:
Selliseid ärksameelsuse minuteid ehk hetkes olemist võiks olla 3- 10 minutit korraga ning ühel õpetajal / õpilasel vähemalt korra päevas. See on hetk, kui õpetaja / õpilane teeb pausi stressirohkel ajal, võtab aja korraks maha, kuulab oma keha, tunneb oma mõtteid, saab teadlikuks ümbritsevast, hingab sügavalt, lõõgastub. Õpetaja / Õppija on nagu kunstnik, kes astub korraks oma pooleli olevast maalist kaugemale, et seda vaadelda distantsilt ning aru saada, mida veel peaks tegema, mis on lõpetatud.
Siia vahele laenan ajakirja Anne ja Stiil aastast 2017, sest seal
on ilusas eesti keeles kogu kursusel kuuldud teooria väga hästi välja toodud: Ärksameelsus tähendab olla hetkes kohal
ja kontaktis asetleidvaga, seda vastu võttes, aktsepteerides – lahkuse ja
huviga enda ja oma kogemuse suhtes. See aitab stressi ennetada, keskenduda ja
rohkem ära teha, samuti tõrjuda negatiivseid mõtteid. Kui sa ei muretse
mineviku või tuleviku pärast ega anna endale pidevalt negatiivseid hinnanguid,
on olevik üllatavalt meeldiv!
Ärksameelsuse minutid on tähtsad,
et
·
leida rahu enda sees
·
tunda ennast endas paremini
·
olla parem oma suhetes
·
parandada oma keskendumist
·
suurendada oma õnnelikkust.
Mõned harjutused, mida saab teha
kogu rühmaga:
·
Tõsta parem käsi avatud sõrmedega, sule silmad,
kuula vähemalt viit heli, kuuldes ühte heli, kõverda üks sõrm. Juhendaja
jälgib, kui kõikidel on parema käe sõrmed suletud, võib avada silmad.
Kordamööda ütlevad osalejad ühe heli, mida nad kuulsid proovides mitte korrata
juba nimetatud helisid. – See harjutus sobiks ka meie mentorpäevale või –
tundi.
·
Vaikse tegevuse kaardid. Iga osaleja saab
kaardi, millele on kirjutatud mingi vaikne tegevus (vaata mingit kauget
objekti, siruta ennast, katsu su ees olevat muru, mõtle midagi positiivset su
paremal pool olevast inimesest, mõtle mis sul eile hästi läks, kuula häält oma
selja taga, mõtle oma lemmiktoidule jne).
·
Seistakse ringis, paremas käes on kivi.
Suletakse silmad, juhendaja annab käskluseid „pass“ – pane kivi vasakusse
kätte, „give“ – anna naabri paremasse kätte.
Mulle väga meeldisid need ärksameelsuse
minutid, tegime neid iga päev, kas ainult oma keha tunnetamist (saab teha ka
võõrkeele tunnis, mentortunnis, kehalises, bioloogias – istu jalad tugevalt
maas, selg sirge, sule silmad, tunneta oma jalalabasid, mis kohaga nad kõvemini
maas on, tunneta oma õlgu, lase õlad vabaks jne), lille ja küünalt (hinga
ettekujutatava lille lõhna sügavalt läbi nina ja puhu ettekujutatav küünal suu
kaudu ära), kolm korda sügavalt sisse ja välja hingates või midagi muud mida
tehes pidi keskenduma ainult iseenda meeltele ja tunnetele. Püüdsin tõesti
mitte mõelda nendel hetkedel minevikule (sellest võib tulla depressioon) ega
tulevikule (sellest võib tulla ärevus) vaid olla just selles hetkes mõttevaba,
võtta hetk päevas iseendale. Pärast vaikuse minuteid oli alati rahulik olemine,
kuid see olemine oli kuidagi tugevam ja vabam. Ma hakkasin tõesti rohkem tähele
panema ümbrust, suutsin looduses olles tunnetada ainult meeltega kogetavat,
mitte mõelda sellele, mida kunagi olin öelnud või mis veel tegemata on.
Olin mõned nädalad tagasi tulnud wi-fi-vabalt reisilt sõbrannaga, juuli alguses olin lahkunud tööga seotud gruppidest just mõttega, et puhata täiesti tööst, olla täiega suvistes hetkedes. Mul oli Reykjavikis tunne, et juulis olin praktiseerinud just ärksameelsuse minuteid, nüüd sain sellele kinnitust. Kinnitust, et maailma tähtsam inimene olen mina ise, ja ainult nii saan olla hea ja tõhus õpetaja.
Kas mul jäi midagi kirjutamata? Aaa – outdoors 😊 Kahel päeval olime reisil mööda Islandit, nägime geisreid, laavamägesid, musta liiva, kraatreid, lambaid, lunne, koski, kuumaveeallikaid, saime palju kõndida, saime mitu korda märjaks, olid ka mõned supluskorrad suht kuumas vees, nägime kole-ilusat lummavat loodust. Enne esimest reisi olime juba teinud ärksameelsuse minutite harjutusi, kuulnud teooriat ning looduses olles olimegi teadlikud ainult sellest loodusest, mis meid ümbritses, olime just selles hetkes. Vabad minevikust, ainuke mõte tulevikust oli see, mis kell peab bussis tagasi olema.
https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82320342/pooraselt-popp-mindfulness-ehk-arksameelsus-mis-see-on
https://www.ohtuleht.ee/kodu/792280/stressist-vabaks
https://leht.postimees.ee/4374009/eesti-inimesed-tahavad-elama-oppida
0 comments:
Post a Comment