22.oktoobril seadsid seitse Viimsi Gümnaasiumi matemaatikut sammud Hollandi poole, ikka selleks, et õppida, areneda ja kuulda teiste kogemusi matemaatika õpetamise valdkonnas.
Meie peamised eesmärgid õpirändeks olid:
* tutvuda STEAM-i ainete lõimimisega ja NLT (loodus, elu ja tehnoloogia) valikainega;
* saada uusi ideid ja mõtteid matemaatika õpetamise ja õppimise praktikate osas, mida tundides rakendada;
* saada ülevaade üleüldiselt Hollandi õppesüsteemist ja -protsessist.
I ja II PÄEV
Meie esimene sihtkoht oli Pax Christi College Drutenis, umbes 35 minuti bussisõidu kaugusel Nijmegenist. Meid võttis vastu kooli direktriss Ellen van der Zanden, kelle juhtimisel tegime esmalt tutvust koolimajaga, sealhulgas matemaatika paleega. Nimelt on ka Pax Christi Collegel ruumipuudus, seega koolimaja ette on paigutatud moodulmajad, üks neist lausa kahekordne. Väiksemat moodulmaja nimetavad nad ise hellitavalt just matemaatika paleeks, sest peaaegu kõik matemaatikatunnid toimuvad just seal kolmes klassiruumis. Selle maja klassiuksed on kõik kaunistatud erinevate arvuhulkade tähistega, ka seintelt ja WC-ustelt on võimalik leida matemaatikahuumorit.
Lisaks koolimajaga tutvumisele, saime osa mitmest harivast loengust. Meile tutvustati lähemalt Hollandi koolisüsteemi, matemaatika õppekava ning erinevaid õppeaineid lõimivat kursust Nature-Life-Technology (NLT). Hollandi koolisüsteem on meie omast vägagi erinev, üllatusena tuli näiteks see, et 12-aastaselt, kui nad kohaliku algkooli lõpetavad, otsustatakse riikliku testi ja klassijuhataja soovituste põhjal, millisel tasemel saab õppija oma kooliteed jätkata. Tasemed erinevad endast nii raskusastme kui ka kestvuse poolest - keerukama sisuga tase valmistab õppijat ette ülikooli astumiseks ja kestab 6 aastat, vähemnõudlikumatel tasemetel saab haridusteed jätkata näiteks pärast 4 või 5 aastat kas mõnes kutsekoolis või rakenduslikuma sisuga kõrgkoolis. Üllatusena tuli ka see, et gümnaasiumi lõpus peavad õppijad, ükskõik, mis tasemel nad seni haridust omandanud on, sooritama eksamid pea kõikides õppeainetes. Ka matemaatika õppimine on siin erinev - kui Eestis õpivad nii laia kui kitsa matemaatika valinud õppijad laias pildis samu teemasid, vaid maht on erinev, siis siin on eri tasemetes õppijatel erinev ka see, millise sisuga nende matemaatikatunnid on.
Kahe päeva vältel vaatlesime mitmeid matemaatikatunde, kuid nägime ka NLT kursuse ning füüsika ja keemia tunde. Kuna teemade maht on palju väiksem, siis on ka tempo matemaatikatundides oluliselt aeglasem. Pea kõik õpetajad kasutavad tundides smart-tahvleid ning veebiõpikuid, kuigi tundides olid laudadel ka paber-õpikud. Huvitav oli jälgida, milliseid lahendamisstrateegiaid või vormistamisnõudeid kohalikelt õppijatelt nõutakse (või ei nõuta). Nii leidsime tunde vaadeldes päris mitmeid erinevusi selles, kuidas lahendavad kohalikud võrrandeid, kuidas vormistavad logaritme ning kui põhjalikult jõuavad nad õppida statistika teemasid. Ka koolikorralduses võis märgata olulisi erinevusi. Näiteks oli neil ette nähtud vahetund alles pärast iga kaht tundi ja näiteks 1. ja 2. tunni vahel polnud klassi vahetuseks aega ette nähtud.
Vast kõige põnevam nende kahe päeva vältel oli see, et jõudsime lähemalt suhelda kohalike õpetajatega. Mõlemal päeval haarati meid põnevatesse vestlustesse õpetajate toas, mis pikal vahetunnil oli tõeliselt elav kohtumispaik. Kuna koolis sooja lõunat ei pakuta, siis peavad kõik, nii õpilased kui õpetajad, oma lõunasöögi (mis tihtipeale on lihtsalt võileib) ise kaasa võtma. Tõesti huvitav oli see, et lõunasöögi ajal kogunesid kõik õpetajad õpetajate tuppa, et ühiselt lõunat süüa. Esmaspäeva õhtul käisime aga ka kolme kohaliku õpetajaga koos söömas, et õhtusöögilauas vabamas õhkkonnas arutleda kahe riigi elu-olu üle.
Kahe päeva kokkuvõtteks võime öelda, et Pax Christi College eesotsas koolijuht Elleni ja sealsete (matemaatika)õpetajate Eriku, Arno ja Tomiga võtsid meid väga soojalt vastu. Vastakuti vahetasime kinke ning kutsusime uusi hollandi kolleege endale nüüd hoopis Eestisse külla.
III PÄEV
Kolmandal päeval oli meil võimalus külastada Rivers International School’i Arnhemis, kus õpivad õpilased alates 4. eluaastast kuni täisealiseks saamiseni. Meid võttis vastu keemiaõpetaja Mark, kes koos algkooli direktoriga tei meile koolis ringkäigu. Nad tutvustasid meile, et selles majas asuvad kaks erinevat kooli, üks algkool, kus õpitakse kuni 7. klassini, ja teine vanematele lastele. Kokku õpib kahe kooli peale seal umbes 200 õpilast umbes 40-st erinevast riigist ning sealsed õpilased elavad riigis maksimaalselt 3 aastat (enamasti seetõttu, et nende vanemad seal töötavad). Tegemist on erakooliga, mille õppemaks aastas on 5000-8000 eurot. Põhikooliastmes õppijad õpivad kooli enda kohandatud õppekaval (MYP) ning viimase kahe aasta õppijad IB ehk International Bacalaureate õppekaval. See on ühine teiste rahvusvaheliste koolidega kogu maailmas ning selle lõpetamisel on neil võimalus astuda ükskõik millisesse ülikooli.
Kõige põnevam meie jaoks oli see, kuidas kujuneb õpilase jaoks tema hinne. Ainult 25% hindest on teadmised ning ülejäänud moodustavad näiteks matemaatika puhul mustrite uurimine, suhtlemine ja matemaatika rakendamine elulises kontekstis. Osa sellest on näha ka järgmisel pildil.
Õpilasi hinnatakse 8 palli skaalal, mis jaguneb omakorda tasemetesse 1-2, 3-4, 5-6 ja 7-8, kus 1-2 on baastase, 3-4 tavapärane, 5-6 väga hea tase ning 7-8 üle ootuste. Selleks, et jätkata õpinguid IB tasemel, peab olema õpilase saavutatud vähemalt tase 4, mõnel juhul ka 5. Ka kontrolltöö on jaotatud osadesse just nende tasemete järgi. Vastavalt sellele, milliseid ülesandeid õpilane lahendada oskab, saab ta ka enda taseme. Viimasel kahel aastal hinnatakse õppijaid 7-palli skaalal.
Selle kooli lõpetamiseks peab õpilasel olema tehtud ka kolm huvitavat asja: TOK, CAS ja extended essay. CAS ehk creativity, action and society on tegevus, kus õppija saab kajastada enda ühiskonda panustavaid tegevusi. Extended essay on kindla aine teemaline umbes 4000-sõnaline uurimustöö. TOK aga kõnetas meid väga, sest tegemist on ainega Theory of knowledge ehk seal õpitakse mõtlema, arutlema, teadmisi omandama, probleemküsimusi sõnastama, kriitiliselt infot analüüsima jne. IB koduleht võtab selle ise kenasti kokku nii: “Through discussions of these and other questions, students gain greater awareness of their personal and ideological assumptions, as well as developing an appreciation of the diversity and richness of cultural perspectives.” (ib.org). Lisaks 2 aastat selle aine õppimisele tuleb ka seal lõpus kirjutada umbes 1600-sõnaline essee, mille teemade näidised on siin:
Päeva jooksul oli meil võimalus külastada erinevaid tunde, kus kasutati kasutati erinevaid meetodeid õppimiseks ja arutlemiseks. Nutivahendid olid kasutusel igas tunnis, sest kooli poolt on igale õpilasele iPad. Seejuures kasutati muidugi ka paberit ja pliiatsit. Tore oli näha, et õppijad olid väga entusiastlikud ja teadmistehimulised. Samuti saime kinnitust, et õpetajatel on siin täpselt samasugused mured, näiteks see, et õpilased ei taha joonist hariliku ja joonlauaga teha 😄
Lõunaks saime Hollandis tüüpilise võileiva ja kausitäie krõpsu. Kokkuvõttes oli selle kooli külastamine väga põnev ja värskendav kogemus. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik ning täna ei keerelnud enamus juttu selle ümber, et miks me kõik naised oleme 🙂 Samuti tuli välja, et nad on kuulnud Eesti kõrgest haridustasemest ning teeksid hea meelega ka tulevikus meiega koostööd.
Viimasel õpirände päeval külastasime ka Radboud Ülikoolis, mis tegi tugevalt koostööd läheduses olevate keskkoolidega. Ülikooli poolt oli mitmeid programme õppijatele, kes tahavad rohkem ja süvitisi õppida ning uurida erinevaid erialasid ja valdkondi. Ka see sama NLT (loodus, elu ja tehnoloogia) valikaine oli välja töötatud ülikooli poolt ning kättesaadav raha eest kõikidele koolidele. Seoses NLT valikainega toimuvad ka tunnid/loengud õppijatele ülikoolis, kus õppijad saavad tutvuda ülikooli ja selle eluga.
0 comments:
Post a Comment