Viimsi Gümnaasiumi seitse tiimiliiget käisid kevadel õpirändel Hollandis. Õpirände keskne fookus oli personaalne õpe ja õpilase enesejuhtimise toetamine. Külastatud koolid (Agora Wings, De Nieuwste School, Maurick College, Stedelijk Gymnasium), va Stedelijk Gymnasium on tuntud oma uuenduslike õppemudelite poolest, mis annavad õpilastele suurema vastutuse õpiteekonna kujundamisel, kombineerivad paindlikke õpikeskkondi ning toetavad õpetaja kui mentori rolli. Etteruttavalt, need kaks märksõna, vastutus ja uudishimu, jäid seda õpirännet saatma ja võtsime need endaga ka kaasa.
Õpirände eesmärk oli omandada praktilisi kogemusi personaliseeritud õppe ja õpilase enesejuhtimise toetamise korraldusest Hollandi koolides, et täiendada meie kooli õppekorraldust ja arendada õpetajate mentorlusoskusi. Külastuste ja töövarjutamise kaudu soovisime õppida, kuidas süsteemselt luua õppijakeskne koolikultuur, kus iga õpilane saab õppida vastavalt oma võimetele ja eesmärkidele, ning kuidas juhtkond ja õpetajate meeskond seda protsessi strateegiliselt toetavad.
Õpirändel osalesid:
Mart Felding (õpikeskuse juht), Merle Nestra (kommunikatsiooni- ja heaolu juht), Karmen Paul (koolijuht), Sandra Howarth (koolipsühholoog), Mariann Nirk (karjäärikoordinaator), Maarja Urb (õppe-ja arendusjuht), Ingrid Hermet (õppekorraldusjuht).
Pildil ka Maurick Kolledži rahvusvaheliste tegevuste projektijuht John van Heeswijk.
30.märts 2026
Meie töövarjutamise esimesse päeva mahtus kahe väga põneva õppekavaga kooli külastus. Esimene koolikogemus poleks saanud olla meeldejäävam. Agora Wings Roermondis on kool, kus õppijate iseseisvus on esiplaanil. Õppijad, kes kooli tulevad vanuses 12-13, seavad ise endale eesmärgid ning õpivad just seda, mis neid huvitab. Suur osa õpingutest põhineb projektõppel.
Kool on tegutsenud 12 aastat ning pole rõhutatult mitte kool, vaid õpikogukond. Õpetajad pole mitte õpetajad, vaid eksperdid. Õppija käekäiku jälgib lisaks mentorile, kellel meie mõistes mentorist märksa laiem, eeskätt silmaringi avardaja roll ning meie mõistes mentori asemel on igal õppijal personaalne coach, kelle hoole all olevate õppijate arv varieerub kaheksast kahekümneni.
Eesti ja Hollandi haridussüsteemid ei ole sarnased, aga sarnasusi õpikäsituses oli sellegipoolest. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et õpib see, kes on uudishimulik. See on ka üks Agora Wingsi kooli vastuvõtmise eeldusi. Saime kinnitust sellele, et vanema kaasamine õppija kooliellu on väga oluline ning sellele, et õppija mure võimalikult varajane märkamine ja sellele reageerimine on mentorsüsteemiga hästi toetatud.
Lisaks muljetele meeldejäävast koolimajast võtsime kaasa mõtted traditsioonilisest õpetamise viisist lahtiütlemise võimalikkusest ning projektõppe olulisusest, igapäevase lugemispooltunni mõttekusest ning teadmise, et õppija motivatsioon püsib, kui oma huvidel põhinev siht on seatud ning coach vajadusel keerulisematest hetkedest üle aitab ning viisi, kuidas tunniplaanita kooli päevakava seda tuge sellegipoolest pakkuda suudab.
Agora Wings Roermondis on kool, kus õppijate iseseisvus on esiplaanil.
Päeva teisel poolel külastasime Tilburgis asuvat De Nieuwste Schooli. Ka selle kooli motoks on uudishimu: “Verwondering brengt je verder!” ehk “Uudishimu valgustab Sulle uusi teid!” 2005. aastal alustanud kooli eripäraks on sarnane ekspertide, mentorite ja coachide koostöövõrgustik õppijate toetamisel, aga Hollandi haridussüsteemis kindlasti ka eripära, et neil vanuses 12-13 alustavad noored, kes Hollandis põhikooli lõpetades saavad kaasa soovituskirja edasise õppesuuna valikus - mavo ehk kutseõpe, havo ehk rakenduslik õpe ning vwo ehk akadeemilise kõrghariduse suund - õpivad neil veel kolm aastat koos, sest vanus, kus see põhjapanev ning tulevikku määrav otsus tehakse, on kooli nägemuses nii suure otsuse tegemiseks liig varajane - mitmete õppijate potentsiaal pole selleks ajaks veel avalduda saanud. Nii muudetakse igal aastal ka mitmete õppijate osas põhikooli tehtud otsust.
Kaasa võtsime uudishimu ning uurimusliku õppe olulisuse, alustava õpetaja meeskonda sulandamise kui pikema protsessi ning selle, et meie “Ennastjuhtiva õppija” kursus on siin kuue õpinguaasta jooksul õppijate õppekavas esindatud märksa suuremas mahus. Saime rohkem teada nii sisseastumisprotsessist Hollandi koolides kui ka vanemate kaasamise praktikatest ning kinnituse sellele, et hästi läbimõeldud tiimide vahelise suhtluse ja tiheda omavahelise koostöö tulemuseks on motiveeritud, toetatud ja koostöine meeskond.
De Nieuwste School. Kooli motoks on uudishimu: “Verwondering brengt je verder!” ehk “Uudishimu valgustab Sulle uusi teid!”
31. märts-1. aprill 2026
Teisel ja kolmandal päeval külastasime Maurick College´it, Dalton-pedagoogika kooli, mille keskmes on iseseisvus, vastutus ja koostöö. See on suur ja mitmekülgne koolikompleks, mis ühendab traditsioonilise akadeemilise hariduse kaasaegse ja paindliku õppekorraldusega.
Peamised eripärad:
- "Dalton Hour": Koolipäeva osa, kus õpilased saavad ise valida, millisesse tundi nad lähevad või õpivad aatriumis vaikselt. See on aeg, kus saab kas lisatuge raskes aines või süveneda teemadesse, mis huvi pakuvad. Igal õppijal on nädalas 10 sellist tundi.
- “Dalton week”: Õppeperioodi eelviimane nädal, mis on testinädala eelne nädal. Õppijatel on kohustus sel nädalal tulla kooli 10-11 tunniks. Ülejäänud aeg on iseseisev õpe (ettevalmistus testinädalaks).
- Lai valik õppesuundi: Pakutakse haridust kõikidel tasemetel (VMBO, HAVO, VWO), võimaldades õpilastel liikuda tasemete vahel vastavalt nende tegelikule võimekusele.
- Andekate programm: Koolil on eraldi fookus andekatele õpilastele (Gymnasium+), kus pakutakse väljakutseid neile, kes vajavad kiiremat tempot või süvitsi minemist.
- Tehnoloogia ja innovatsioon: Koolis on tugev rõhk digioskustel ja koostööl ettevõtetega, et siduda teoreetiline õpe praktilise eluga.
- Kogukonnatunne: Hoolimata suurest õpilaste arvust (u 2000), on kool jaotatud väiksemateks üksusteks, et säilitada personaalne side õpilase ja õpetaja vahel.
Koolis võeti meid väga soojalt vastu ja kogu päev oli väga hoolikalt planeeritud ja ette valmistatud. Meile tutvustati Daltoni õpikäsitlust ning selle ajalugu, kohtusime juhtkonna ja tugimeeskonna liikmetega ning kogesime, kuidas Daltoni põhimõtteid igapäevases koolitöös rakendatakse. Väga põhjaliku koolituuri viis läbi õppija.
Kooli sõnum oli, et “Dalton is the way of life”.
Daltoni õpikäsitlusest. Mauricki Kolledž on Daltoni kool. Daltoni õpikäsitlus põhineb kolmel põhiprintsiibil: vabadus koos vastutusega, koostöö ja refleksioon. Õpilastele antakse vastutus oma õppeprotsessi eest, nad töötavad nii iseseisvalt kui ka koostöös teistega ning reflekteerivad regulaarselt oma edusamme. Õpetajad juhendavad õpilasi arendama iseseisvust, planeerimisoskusi ja vastutust oma õppimise eest.
Taas nägime, et koolis ei ole mobiiltelefonid lubatud (seadusega riigi poolt), seega oli kool arendanud välja enda märkmikud, mida kasutasid nii õppijad kui ka õpetajad. Märkimus olid nii nädala- kui ka aastaplaanid, reflektsiooni lehed jms. Igal õppijal on koolis kasutamiseks tahvelarvutid, mille lapsevanemad ise välja ostavad. Kui see pole võimalik, saab õppija koolist laenutada.
Mentorsüsteem näeb välja selline:
- 1 mentor aastaks
- mentortunnid 45 minutit
- 4 korda aastas vanematega kohtumised, aga metor helistab vanematele vahepeal
Meelde jäi veel huvitav Teach buddy süsteem, kus õppijad saavad äpist vaadata, kas on koolis mõnda vanema klassi õppijat, kes teda mõnes õppeaines või küsimuses juhendada saaks. Äppi saab õppija lisada, kas ja millal ja mis küsimustes ta on vaba ja kaasõppija saab ennast tema juurde kirja panna.
“The teacher is not the master of the pupil, but the guide of the pupil. The teacher inspires, directs, and opens the way, but does not walk it “for him” Helen Parkhurst, Daltoni pedagoogika rajaja.
KOOSTÖÖ ÕPILASESINDUSEGA
Kohtusime õpilasesinduse presindendi ja ühe 2. aasta liikmega. Maurick College’i õpilasesindus tegeleb sarnaselt VGMi õpilasesindusega nii kooli tasandil kaasarääkimisega (näiteks kuulub õpilasesinduse liige Daltoni komisjoni, mis arutab õpetamisega seonduvaid ja Daltoni filosoofia juurutamisega seotud küsimusi) kui ka sündmuste korraldamisega. Viimane kampaania, mis nad koos kooliga tegid, oli veipimise vastu. Kooli president kohtub vähemalt 3 korda aasta koolijuhiga ühisel lõunal.
2000 õppijaga koolis on õpilasesindus ainult 9-liikmeline, kuna sinna ei soovita kandideerida, sest see on ajamahukas ja ei ole ka nii nähtav. Jagasime omalt poolt ka kooli juhtidele seda tagasisidet, et õpilasesindus võiks ja peaks olema rohkem nähtav ja tunnustatud.
KOOLI TUGISÜSTEEM
Väga tore kohtumine oli meil Evelyniga, kes on õpilaskoordinaator ja juhib eest tugimeeskonda, kuhu kuulub koos temaga 6 liiget (mitte kõik pole täiskohaga).
Mis meile kohe kõrvu jäi, olid ranged mõjutusmeetmed hilinemiste ja puudumiste korral. Õpilane peab olema kättesaadav kooli jaoks kella 8st 17ni. Kui puudud 1 tunni, siis pead 2 tunniks jääma peale tunde. Muidugi peab koos sinuga istuma ka keegi õpetajatest need kaks tundi. Kui hilined, siis pead järgmine päev tulema 30 minutit varem kooli. Kui oled rohkem kui 3 korda põhjuseta puudunud, teavitab kool sinust koolikohustuse ametnikku, kes sinuga vestleb ja äärmisel juhul saab õppija vanem trahvi. Eestis ei lubaks PGS selliseid mõjutusmeetmeid, kuid see pani meid mõtlema, kuidas meie saaksime siiski puudumiste ja hilinemiste korral toimetada, et see ei oleks nii “mugav”.
Maurick College’il on välja töötatud protseduur, kuidas õppija küsimuse korral tugiprotsess välja näeb.
Sarnaselt VGMiga on mentor esimene, kelle poole küsimuse korral pöördutakse, kes siis pöördub õpilaskoordinaatori poole, kes otsustab, keda kaasata juhtumi lahendamisse.
Väga sümpaatne oli, et lisaks koolisisestele tugimeeskonna liikmetele, tehakse tihedat koostööd kooliväliste tugiinimestega nagu:
special education specialists
compulsory education officer (kui õppija puudub rohkem kui 3 korda põhjuseta, teavitatakse seda inimest, kes tuleb kooli ja vestleb õppijaga)
youth doctor/nurse - kuni 18. eluaastani on noortearst ja sealt edasi perearst
youth worker
social worker
Osad neist on mõnel päeval nädalas ka koolis.
13% õppijatest vajavad erisusi õppetöös, mis on võrreldav meie osakaaluga.
Üks huvitav meede koolis oli “Check - in” st toetust õppijatele, kellel on mingil põhjusel raske koolis olla/käia, et ennetada nende õppijate koolist “kadumist”. See on ruum, kuhu oodatakse õppijaid kasvõi selleks, et nad istuksid seal natuke aega, või õpiksid mingit õppeainet, et aidata neil samm-sammult kooli tagasi naasta. Ruumis on alati 1 tugitiimi inimene, kes siis juhendab seda noort.
Ühelt poolt hea meel ja teist poolt kurb oli tõdeda, et meie kooli ja Maurick kooli väljakutsed tugimeeskonnas on sarnased:
õpetajate töökoormus on juba suur ja erisuste tegemine suurendab seda veelgi. Samas õppijatel on vaja erisusi, et üldse ellu jääda
rahastus on piiratud
õpetajatel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised, kuidas noort toetada
õppijad “kaovad” koolist ära ja neil on raske koolikeskkonda tagasi tulla.
Ja lõpetuseks üks tore mõte veel - nimelt on koolis 5. ja 6. aasta õppijatel kohustus mõlemal aastal 1 nädal olla nö “kooli aatriumi” korrapidaja st nemad on need, kes vaatavad, et õppijad vahetunnis oma prügi ära viskaksid. Neil on seljas mustad pintsakud. Eesmärk on kasvatada vastutustunnet ja eakaaslaste seas üksteise mõjutamist enda ümber korra hoidmiseks.
2. aprill 2026
Viimasel päeval külastasime Den Boschis asuvat Stedelijk Gymnasiumit. See on VWO ehk akadeemilise kõrgkooli suunal, kõige klassikalisem kool, valmistab ette õppijaid ülikooliks. 6-aastane õpe, alates 12-18 aasta vanused õppijad. Kooli suunatakse õppijad, kelle algkooli eksamite tulemused on kõrged ning õpetajate arvamusel sobiks õppima ülikooli. VWO koolides õpitakse kohustuslike ainetena kreeka ja ladina keelt- ilma nendeta kooli lõpetada ei ole võimalik.
Kooli jõudes andis koolijuht meile lühikese ülevaate kooli ajaloost ning seejärel saime õppijate poolt tuuri kooli erinevates õppehoonetes.
Time-out ruum - hubane ja rahulik ruum maharahunemiseks, õpialstele kellel tekib ülestimuleeritust. Õpilastel vaja selleks “time out passi”.
Õpetajate tuba oma eraldi korrusel.
Kooli administraatori kõrval ja õpetajate toas on ekraan, kus kirjas mis õpetajad on koolimajas olemas.
Stedelijk Gymnasium on VWO ehk akadeemilise kõrgkooli suunal, kõige klassikalisem kool, valmistab ette õppijaid ülikooliks.
LÕPETUSEKS
Suur aitäh, Erasmus+, meie projektijuht Liisu Jallai ja kõik koolid Hollandis, kes võtsid meid vastu väga soojalt ja põhjaliku ettevalmistusega.
... Ja kui sa jõudsid lugemisega siia, siis suurepärane, selle eest sulle üks LÕPUROSIN!
Kas teadisd, et meie sihtpunktiks oli linn Den Bosch (ametlikult 's-Hertogenbosch ehk hertsogi mets), Põhja-Brabandi provintsi pealinn, mis on tuntud oma ajaloolise atmosfääri ja elunautleva elustiili poolest. Soovitame väga seda piirkonda ja linna külastada!
Den Bosch (ametlikult 's-Hertogenbosch ehk hertsogi mets) on Põhja-Brabandi provintsi pealinn.
Peamised iseloomujooned:
Ajalooline süda: Linn on säilitanud oma keskaegse kindluslinna ilme koos vallikraavide ja kitsaste tänavatega. Sümboliks on suursugune gooti stiilis Püha Johannese katedraal.
Veepealne linn: Eriline on Binnendieze – kanalite võrgustik, mis jookseb osaliselt majade ja tänavate all ning kus korraldatakse paadiekskursioone.
Hieronymus Bosch: Linn on kuulsa sürrealistliku maalikunstniku sünnipaik; tema pärandit tähistab Jheronimus Boschi kunstikeskus.
Burgundialik elustiil: Kohalikud on tuntud külalislahkuse ja hea toidu armastuse poolest. Linna kuulsaim maius on Bossche Bol (hiiglaslik šokolaadiga kaetud tuuletasku).
Kultuur ja disain: Lisaks ajaloole on linnas tugev kaasaegne kunstiskeene ja disainimuuseumid, ühendades vana ja uue.
0 comments:
Post a Comment