Esimene koolipäev – täielik kultuurišokk
18. augustil, esmaspäeval, algas meie jaoks kool. Keiti ja Ketrin olid üllatavalt rahulikud, aga kui kohale jõudsime, saime kiiresti aru, et me ei mõista peaaegu mitte midagi. Maare oli juba eelnevalt pisut närvis, kuid lõpuks saime aru, et meid ümbritsevad toredad ja mõistvad inimesed. Kõik käis soome keeles. Tegime erinevad kooli kontod ja imestasime, kui digitaalsed nad on – kõik toimub arvutis, samas on telefonid tundides keelatud ja tuleb kasti panna.
Neil on ka väga teistsugune kooli süsteem, nad saavad ise oma tunniplaani luua ja valida missuguseid aineid nad õpivad vähem ja milliseid rohkem, saadakse ka valida kui pika ajaga läbida gümnaasium. Näiteks kui sa oled sportlane ja vajad võistlustel käia jne siis võid gümnaasiumi läbida ka nelja aastaga. Me valisime enamus tunnid koos, aga Ketrin otsustas endale võtta keemia, mille asemel Keiti ja Maare käisid inglise keeles.
Koolis on riietusvabadus ning kõik käivad nii nagu tahavad. Enamus näevad välja väga skandinaavialikud. Üldiselt keegi ei vaata teisi viltu ja igaüks võib olla täpselt selline, nagu ta on. Meile näidati koolimaja, räägiti tunniplaanidest ja tavalisest koolielust. Tundides oli üllatavalt vaikne ja rahulik ning õpetaja istus Soome keele tunnis laua peal – midagi, mida Eestis palju ei näe. Samuti saavad nad juua ja süüa tunni ajal, energiajooke laua peal näha oli väga võõras. Soome keele tunnis tegid mõned õpilased ka esitlusi, kus ühel poisil oli terve aeg kapuuts peas, mis tundus kohati illegaalne.
Matemaatikas ja soome keeles olime täiesti segaduses, sest ülesandeid tehti teistmoodi ning õpetaja rääkis kiiresti. Samas oli huvitav jälgida, kuidas kõik toimib. Kooli söökla pakkus üsna sarnast toitu nagu Eestis, kuid õpilastel oli ka külmkapp, kuhu said oma toitu panna, mis tundus väga praktiline. Samuti sai neil võileibu teha, millest tunneme Eestis väga puudust.
Käisime ka kuulamas mingit esitlust Erasmusest ning kõik istusid maas. Õpetaja Ruthilt küsisime aktuste kohta, ta vastas, et aktuseid Soomes palju pole ja tavaliselt lihtsalt tullakse kooli ja alustatakse tundidega.
Too päev oli väga tegevuste rohke eriti koolis ja veel jõudis ka toimuda nö klassijuhataja tund, kus oli lihtsalt mingi kiire informeerimine asjadest ja see kestis ainult paarkümmend minutit. Seal küsis üks poiss Ketrinilt midagi, kuid ei saanud aru ja lihtsalt noogutas, pärast mõistsime, et poiss oli küsinud kas keegi istub ta kõrval, kuigi keegi ei istunud seal.
Teine päev
Teisipäeval algas kool alles kell 10. Esimeseks tunniks oli midagi inimeseõpetuse sarnast, aga jällegi, õpetaja rääkis soome keeles ja inglise keelt eriti ei osanud. Bioloogia tund oli aga väga tore, sest asendusõpetaja oli äärmiselt soe ja sõbralik. Inglise keeles saime lõpuks natuke aru ka ning tundus, et hakkame vaikselt kohanema.
Pidime iga päev tunniplaani jälgima kuna tundide kellaajad muutusid iga päev, kõik tunnid on kas 75 või 60 minutit. Rohkem tunde meil polnud ja need kordusid ülejäänud nädalal.
Kuna Ketrin jäi haigeks, käisid Maare ja Keiti paar päeva kahekesi koolis. Tunnid venisid, aga iga päev õppisime midagi uut – kui mitte keeles, siis lihtsalt elust Soomes.
Esimese nädala lõpp
Kolmapäeval oli meil mitu tundi vaba aega ja otsustasime käia Mall of Triplas – tohutu kaubanduskeskus, kust leiab kõike. Soome keele õpetaja pakkus välja, et võiksime kooli kodulehele kirjutada väikese blogipostituse oma kogemustest, mida olime nõus tegema. Pidime sinna kirjutama, mis on Soome ja Eesti koolides sarnast ja mis erineb ning mida me vabal ajal teeme.
Neljapäeval toimus kooli staadionil suur üritus, mis meenutas meie G1 lennu alguses toimunud tutvumist. Me lihtsalt istusime jalgpallivärava all ja vaatasime pealt, kuidas teised osalesid. Kahjuks avastasime samal päeval, et Ketrinil on käe-, jala- ja suutõbi, mis on väga nakkav, nii et pidime talle rohte ostma. Ketrin sai endale retsepriravimi, mida õnneks saab Soomes välja võtta ja apteegis öeldi, et neil pole isegi nii suurt annust ühe pakendina anda ja seda ei tohi ka välja kirjutada, mis oli üllatav.
Reede oli rahulik päev – kaks tundi kooli ja rohkem mitte midagi. Soome keele õpetaja andis ülesandeks kirjutada blogi, nii et vähemalt oli midagi teha.
Nädalavahetus
Kui Ketrin end paremini tundis, otsustasime nädalavahetusel linna minna. Käisime Paradox muuseumis, mis oli täis optilisi illusioone ja põnevaid eksponaate. Pühapäeval külastasime Heureka teaduskeskust, kus olid kosmose, AI ja jääaja teemalised väljapanekud. Nägime isegi elusuuruses jääaegsete loomade robot dublikaate. Samuti saime lihtsalt linnas ringi tuuseldada, kuna Soomes on üli mugav ühistransport.
Teine nädal
Uuel nädalal osales Ketrin esimese tunnina keemias, kus teemad olid juba tuttavad ja seal oli isegi võimalik aru saada, sest nimed ja nimetused olid väga sarnased näiteks propanaali ja aldehydi. Seal polnud midagi väga erilist meenutas meie keemia tunde, kuigi õpilaste vihikud on kõikides tundides arvutis, siis oli väga lahe näha, kuidas nad teevad jooniseid jne arvutisse. Saime ka teada, et peame bioloogias tegema esitluse kõrvadest, mis läks väga hästi ja õpetaja ütles, et see oli parem kui ta oleks arvanud, samuti küsis, kas Eestis õpetatakse inglise keelt palju, kuna ta arvas, et meil on väga hea inglise keel.
Sel nädalal toimus koolis ka midagi tõrudele ja tammedele sarnast – osa õpilasi tuli kooli pidžaamades ja mängiti mingeid mänge vahetundides.
Viimane koolipäev
Viimases bioloogia tunnis tegime veregrupi testi, mis oli väga põnev. Saime teada, et Maarel on 0+ ja Ketrinil 0–. Keiti jälgis protsessi kõrvalt, sest tema teadis juba oma veretüüpi. Samas olime üllatunud, et nad saavad üldse selliseid ägedaid teste teha tunnis.
Inglise keeles Keiti ja Maare pidid kirjutama essee, mis oli isegi lõbus – vähemalt oli midagi tuttavat ja arusaadavat teha.
Reedel oli meie viimane koolipäev. Soome keele tunnis vaatamise dokumentaali Mäkelänrinteen lukio kohta, mis oli isegi tore. Seal näidati õpilaste igapäeva elu koolis ja väljaspool kooli, kuna tegu on spordikooliga, siis õpilased näitasid erinevaid spordialu. See sari on ka väga hästi tehtud ja on näha, et on palju vaeva nähtud.
Kokkuvõte
See oli väga äge kogemus ja me kõik soovitame võtta Erasmuse projektidest osa, sest nendega sa näed nii palju huvitavaid kultuure ja erinevaid kooli süsteeme ja lahendusi. Meile see reis väga meeldis ja jääme ka natuke Soome kooli eripärasi igatsema. Igal juhul väärt kogemus, millega õppisime keele oskust ja ka palju muud.
