Kursus "Advanced Methods and Practices for Foreign Language Teachers" 23.-28. oktoober 2023 La Lagunas Tenerifel

  Osalesin kursusel "Advanced Methods and Practices for Foreign Language Teachers" 23.-28. oktoober 2023. a La Lagunas Tenerifel.

Kursusel osalesid võõrkeelte õpetajad : Alex, Astrid, Johanna ja Tina Saksamaalt, Krisztina Solovakkiast, Magda Tšehhist, Marion Prantsusmaalt ja mina Eestist.

Kursust juhendas Europass Teacher Academy õpetaja Dominic Kauffmann

Kursus oli jaotatud 5 päeva peale ning veel oli projektis ette nähtud La Laguna linnaekskursioon ning väljasõit vulkaani El Teide jalamile. Lisaks saime organiseritud vormis ühel õhtul kohalikus restoranis kohalikke maitseid proovida.

Peamised kursuse teemad olid: õppijakeskne õpe, interaktiivne klassiruum, CLIL, tehnoloogia ja AI kasutus, õpetajalt-õpetajale õppimine.

Meie tunniplaan nägi välja järgmine:

Kirjeldan mõtteid ja meetodeid, mis mind enim kõnetasid:

Õppijate autonoomusust toetavad meetodid:

- Kui küsid klassilt küsimuse, siis ära vali vastama seda, kes esimesena käe tõstab. Julgustada seda, et nad võtavad aja mõtlemiseks. Niiviisi saavad tähelepanu ka need, kes vajavad vastuse välja mõtlemiseks rohkem aega.

- Õppijad võtavad kaasa/valivad pildi, kus pole täpselt aru saada, mida on kujutatud,  Siis iga õppija tutvustab enesekindlalt seda, mida tema arvates on pildid kujutatud. Kasutada tuleb loomingulisust, et välja mõelda, mis asi see on, kus seda kasutatakse, millal, kelle poolt jne. Siin ei ole õigeid ja valesid vastuseid. Loeb see, et õppija kasutab oma loomingulisust ja harjutab eneseväljendusoskust.

Vigadest õppimine:

- Paaris või väikestes gruppides rääkimist harjutavad õppijad saavad üksteist lindistada ning pärast koos kuulates püüavad märgata ja parandada nii palju vigu kui võimalik.

- Õppijad töötavad paarides. NB! Rõhk on kuulamisel.  Iga paar saab 2 lauset, millest kumbki sisaldab keelelisi vigu. Nad loevad lause kordamööda teineteisele ette, aga ei näita lauset. Kuulav õppija proovib leida vea ja öelda lause ilma vigadeta.

Alternatiiv kolleegide vahelisele tunnivaatlusele (nn vaatlusampsud)

Pineapple Classes - (rohkem infot: https://www.cultofpedagogy.com/pineapple-charts/)

Vabatahtlikud lühivaatlused. Koostatakse nn tunniplaan, kus projektis osalevad õpetajad on igaüks ette valmistanud ca 15-minutilise tunnitegevuse, mis tal alati hästi õnnestub ja mida  teised saavad tulla vaatama. Kolleeg vaatlebki 15 minutit ja naaseb oma õppijate juurde. See on hea meetod saada kiirelt häid ideid. Vaadeldaval on ühtlasi vähem stressi, kuna näitab vaid üht konkreetset tegevust mitte tundi algusest lõpuni. Siin on näidis sellest, kuidas üks selline tunniplaan võiks välja näha.

Lumepalli meetod omavahel tutvumiseks või üksteise paremini tundma õppimiseks:

Igaüks saab paberilehe, kuhu kirjutab 3 fakti enda kohta. Iga paber kärtsutatakse "palliks" kokku. Toimub lumepallisõda, kus kõik "pallid lähevad omavahel sassi. Siis võtab igaüks maast 3 palli, teeb need lahti ja hakkab otsima inimesi, kes on nende pallide omanikud. Selleks tuleb omavahel palju küsimusi küsida ja rääkida. Kui omanikud tuvastatud, siis tehakse ring, kus igaüks loeb ette, mis temal iga  palli sees kirjas oli ja ütleb, kelle kohta see käis. Siis õpetaja kogub paberilehed kokku ja loeb uuesti ükshaaval faktid ette. Kõik püüavad meenutada, kelle kohta see info käis.

Lauludega töötamise meetod

Õpetaja kleebib seina peale 3-5 valget A3 suuruses paberilehte. Õppijatel peaks olema piisavalt ruumi, et nende lehtede ees ringi liikuda. Igale lehele tuleb pealkiri (näiteks: omadussõna, nimisõna, arvsõna, määrsõna, tegusõna vms). Õpetaja paneb mängima laulu ja õppijad hakkavad tuvastama sõnu ning nende liike ja "tormijooksu meetodil" panevad kuuldud sõna õigele paberile kirja. Ühtlasi tuleb jälgida, et sõna, mis on juba kirja pandud, ei korrata. Õpetaja võib valida 1-3 laulu selle tegevuse jaoks. Kui laulud on lõppenud, siis vaadatakse kõik paberid üle, et kas said õiged sõnad õigesse kohta kirja. Seejärel jagatakse õppijad gruppidesse ja igaüks saab ühe lehe. Siis kirjutavad õppijad nende paberil olevate sõnadega uue laulu, loo või luuletuse.

Kursusel soovitatud AI tööriistad:

• Learning snacks (tasuta)

• Twee

• Learning Apps

• AIvalley.ai

• Questionwell

• Bing AI (loob sinu kirjelduse järgi pilte)

• Fobizz (Saksa leiutis, kus saab luua turvalise klassiruumi ja kasutada AI tööriistu)

• La Digitale  digiread (teeb artikli reklaamidest ja piltidest puhtaks)

• Magic AI

• Bamboozle

• Magicschool.ai

• Yippity - ülesannete redigeerimiseks ja küsimuste moodustamiseks

• Perplexity 

• Speechify- erinevate kuulsuste hääled loevad sinu teksti.

• Huggingface.co - loeb sinu teksti kõvahäälselt

• 1p.de - QR koori tegija

• Fotojahi meetodil:

• Goosechase (3 gruppi kasutajakonto kohta)

• Actionbound

Kooli (Europass Language Campus) asukoht ja kaart:

https://shorturl.at/mnpsV

Tenerife reisijuht Europassilt:

https://shorturl.at/qBDX9 

Vaateid Tenerifelt:

Loe lähemalt

“Student-Centered Education: Making Learning Exciting and Long Lasting” 6.-11. november 2023 Kreekas

Osalesin 6.-11. novembril 2023 Ateenas Erasmus+ õpirändel “Student-Centered Education: Making Learning Exciting and Long Lasting”.

Koolitusel osales peale minu veel 12 õpetajat erinevatest Euroopa riikidest: Itaaliast (2), Prantsusmaalt (2), Maltalt (3), Rumeeniast (2), Hispaaniast (1), Ungarist (1) ja Saksamaalt (1). Meie ainealane taust oli väga erinev, sest koos olid keele-, majandus-, kehalise kasvatuse ja HEV-õpetajad. Koolitajad Dimitris Zisimopoulos ja Foteini Tsioutsia tõstsid nädala jooksul korduvalt esile grupi eriilmelisust ja soovi õppida mitte ainult koolitajatelt, aga ka kolleegidelt teistest riikidest. Nii võtsimegi kursuse motoks küsimuse “Mis te teete, mis te teete, teise riigi rahvas?” ja keskendusime eeskätt kogemuste jagamisele.

Vahetult enne koolituse algust saime teada, et kahe erineva koolituse grupid on kokku pandud, nii et lisaks õpilaskesksele õppele rääkisime ka arengumõtteviisist ja coahing’ust koolikeskkonnas. Jah, kõlab täpselt nagu miski VGMile! Üsna ruttu mõistsin, et koolitusel käsitletavatel teemadel oleme teiste osalejate koolidest mitme sammu võrra eespool, nii et sain rääkida, milline on meie mentorsüsteem, kuidas on üles ehitatud meie lühi- ja arenguvestlused või kuidas püüame toetada arengumõtteviisi kujunemist.

Nädalast noppisin siiski välja ka mõned uued või meeldetuletuseks saadud mõtted.

Mitmel pool maailmas on tavaline koostöine õpetamine. Lõiminguprojekte kavandades ja katsetades tasuks meilgi proovida erinevaid mudeleid, millest igaühel oma eesmärk ja vajalikud eeltingimused. Siht on õpetada koos samal ajal samas klassiruumis nii, et õpetajad on võrdsed partnerid.

https://edu240coteaching.wordpress.com/what-does-co-teaching-look-like/

 Õpilaskeskse õppe teemal pani koolitaja meile juba esimesel päeval südamele, et me ei räägiks lihtsalt koostöistest õppemeetoditest, vaid pigem mõtteviisist, lähenemisest õppimisele ning teadmiste ja oskuste omandamisele. Üldjuhul ei ole ükski õpetaja üdini õpetaja- või õpilaskeskne. Nüüdisaegse õpikäsituse kontekstis on oluline suunduda õpilaskeskse lähenemise poole, aga see ei tähenda, et kõik peaks alati käima selle põhimõtete järgi. Nagu arvestame õppetöös õpilaste vajaduste ja tasemega, peame arvestama ka iseenda oskuste ja võimalustega: kui olen klassiruumis varem pidanud eeskätt loenguid või olen alustav õpetaja, võingi esimese sammuna teha iga grupiga korra nädalas läbimõeldud koostööülesande. Üks päev korraga, üks samm korraga.

 Oluline meeldetuletus, milleni aruteludes korduvalt jõudsime, oli see, et ka grupitööd tuleb harjutada, koostööoskust tuleb õppida. Et rühmatööd õnnestuksid, peab õpetaja klassis ringi käima, õppijaid (panustama) suunama - see ei tule niisama ja iseenesest. 

 Selleks et jõuda õpilaskeskse õppe ja personaliseeritud õpiteedeni, on oluline muuta ka süsteemi. Ainult ühe õpetaja soovist teha teisiti ei piisa - vaja on struktuurseid muutusi koolikultuuris, õpetajate koostöös.

 Haridustöötajatena on osa meie tööst kohaneda muutustega, sest maailm meie ümber ja seega ka õppijad ei püsi aja möödudes samasugustena. Samas ei tohi lasta end morjendada sellel, kui vahel kohanemine ei õnnestu või kui mõni muudatus ei too oodatud tulemusi. Oluline on jätkata ning otsida parimaid võimalikke lahendusi.

Kuidas siis jõuda igapäevases koolielus tõeliselt õpilaskeskse õppeni? Muidugi oleks tore, kui igal õppijal oleks alati jõukohane, aga pingutust nõudev ülesanne, mis toetab tema isikliku arengueesmärgini jõudmist, ning kui õppija liiguks koolielus edasi pädevuste omandamise, mitte vanuse või klassinumbrini jõudmise põhjal. Kuidas seda praktikas saavutada, on vististi veel lõpliku vastuseta.

Loe lähemalt

“Holistic approach in Education” oktoobris '23 Küprosel

Minu koolitus “Holistic approach in Education” toimus 7 päeva+ 1 koolikülastuspäev Küprosel ja kokku kolmes linnas Paphosel, Limassolis ja Protarases.

  

Grupp oli väike, kõigest 6 haridustöötajat- mina, Evelin Austriast ja Lutz Saksamaalt õpetame gümnaasiumis ja Adam, Maria ja Mirela Horvaatiast, kes toimetavad täiskasvanute kutseõppes. Meeldiv oli kohe tõdeda, et kõik räägivad suurepärast inglise keelt, mis tegi arutelud kohe sisukaks ja lõppkokkuvõttes ka üheks väärtuslikumaks osaks koolitusest. 

Koolitajad osutusid narvalasteks, kes tegutsevad sellises oranisatsioonis nagu Vitatiim. Avastasin selle juba enne koolitust ja tegin natuke ka luuret, et mis kambaga tegu on. Soovitused olid soojad, sest nad teevad Narvas ägedaid asju.

Sisu poolest osutus see koolitus minu jaoks natuke pettumuseks, aga ilmselt seetõttu, et olen juba selle valdkonnaga üsna kursis ja ka seda veidi praktiseerinud, erinevalt teistest, kellele oli enamik lähenemisi ja meetodeid täiesti uued. 

Siin on siiski mõned minu jaoks olulisemad nopped ja mõtteterad:

• “It doesn’t matter what you look at, it’s what you see”

• “When you label, you limit.”

• “Why would anybody play on a one-string guitar when there are five other strings?” Saime raamatust “Adult learning” ühe peatüki läbitöötamiseks, aga tundub, et kogu teos võib huvitavat mõtteainest anda. https://www.amazon.com/Adult-Learning-Linking-Theory-Practice/dp/111813057X 

• Healthy mind platter- ehk põhimõte, mis suhtub vaimu tervisesse sarnaselt tervisliku toitumise taldrikureeglile. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit https://drdansiegel.com/healthy-mind-platter/ Kas sinu päevas on kõik vajalikud “toitained” olemas?

 

• “Take a worry minute”- kui ikka muremõtteid on kogu pea täis, siis võta üks hetk ja muretse kohe täiega kogu see mure ära. Ja siis, lase minna!

• African ubuntu- the belief that we are defined by our compassion and kindness towards others

• Compassionate listening- lihtsalt kuulamine, ilma lahendusi, hinnanguid, vastuseid, oma arvamust pakkumata. “I am here to be seen”- “I see you”

• “Connection before correction”

• Am I compassionate and empathetic with myself?

• “Are you a human being or doing?” Is your life mindless or mindfull? How much of your life is a conscious choice?

• MINDFULNESS- paying attention on purpose, in the present moment, and non-judgementally

 

Neljandal koolituspäeval liitus meiega kaks narvalast (Nadjezda ja Aleksei- üks põhikoolist ja teine täiskasvanute ümberõppest- kui ma nüüd õigesti aru sain). Nende liitumine viis moti ikka täiega alla, sest kumbki ei rääkinud suhtlustasandil inglise keelt ja arutelude ja meetodite läbitegemine venis seetõttu ülipikaks ja ebaefektiivseks. Saan aru, et tore reis ja keelepraktika neile, aga meie aja ja närvide arvelt pole päris aus. Mind torkis kindlasti ka see, et tegelikult iga ülesande ja küsimuse peale rääkisid nad hoopis suvalistest asjadest ja pigem nägid probleeme kui lahendusi. Tegime kovisioonis läbi Aleksei küsimust /väljakutset, et kuidas töötuid inimesi õppima motiveerida, kõik osalejad olid lahendustele orienteeritud, pakkusid palju ideid välja, mis päriselt töötaks, aga ta ei kuulanud neid ja ajas ikka oma rada. Keelebarjäär mängis samuti suurt rolli ja võib olla ta ei saanudki lihtsalt meie jutust aru. 5ndal päeval läks mu tore esialgne grupp ära ja jäime Eveliniga ja narvakatega kahekesi. Siis oli küll juba väga raske mingit kasutegurit näha ning katsusime siis vestluste kaudu Eveliniga vähemasti ükteise kogemustest õppida. Saime aru, et nad lihtsalt olid tulnud puhkusereisile ja ei olegi ootust midagi õppida. Ehk pettuda saime ainult oma ootsutes. 

Veel üks huvitav tahk oli see, et pm me kõik olime samal kursusel, aga meie programmid olid erinevad- kellel mindfulness, kellel person-ceneted learning, horvaatidel oli esialgu üldse mingi ICT teema. Ses osas oli meie juhendadaja Jelena väga professionaalne, tore ja sai suurepäraselt hakkama, et kõike seda manageerida ja kõigeile natuke midagi pakkuda, aga seda sisu ja sügavust või meetodite täiendust, mille pärast ma sinna läksin siiski ei saanud. Mõned toredad meeldetuletused aga küll ja palju kinnitust, et me oleme juba päris heas kohas ja õigel teel oma väärtuste ja mentorlusega.

 

Mille üle kindlasti nuriseda ei saa, on ilm. 28 kraadi iga päev ja alla 20ne ei langenud ka öösel. Ja meri… imeliselt ilus. Reisisihtkohana samas jäi Küpros mu jaoks natuke liiga turistikaks. Pidi ikka vaeva nägema, et natukenegi loodust kogeda ja inimmassidest eemale saada. 

Positiivne oli kindlasti ka päevakava, mis enamasti algas 9 või 10 ja lõppes kella 14 paiku. Andis võimaluse õhtuti oma tööd teha ja õpilaste töid tagasisidestada. Seetõttu olid need 8 koolituspäeva ikka väga töised ja nüüd tahaks natuke puhata ka. Sest nv-sed ja vaheaeg jäi justkui vahele. Ise loodan, et kogutud D-vitamiiniga kütan jõuludeni ära. We’ll see!

  

Kokkuvõttes soovitaksin seda koolitajat ja teemat küll, aga teeksin eeltööd, et kes koolitusele minemas ja kui süvitsi teemadega on plaanis minna. 

Loe lähemalt

Matemaatikud töövarjutamas Hollandis 22.-27.oktoober 2023

22.oktoobril seadsid seitse Viimsi Gümnaasiumi matemaatikut sammud Hollandi poole, ikka selleks, et õppida, areneda ja kuulda teiste kogemusi matemaatika õpetamise valdkonnas. 

Meie peamised eesmärgid õpirändeks olid:
* tutvuda STEAM-i ainete lõimimisega ja NLT (loodus, elu ja tehnoloogia) valikainega;
* saada uusi ideid ja mõtteid matemaatika õpetamise ja õppimise praktikate osas, mida tundides rakendada;
* saada ülevaade üleüldiselt Hollandi õppesüsteemist ja -protsessist.

I ja II PÄEV

Meie esimene sihtkoht oli Pax Christi College Drutenis, umbes 35 minuti bussisõidu kaugusel Nijmegenist. Meid võttis vastu kooli direktriss Ellen van der Zanden, kelle juhtimisel tegime esmalt tutvust koolimajaga, sealhulgas matemaatika paleega. Nimelt on ka Pax Christi Collegel ruumipuudus, seega koolimaja ette on paigutatud moodulmajad, üks neist lausa kahekordne. Väiksemat moodulmaja nimetavad nad ise hellitavalt just matemaatika paleeks, sest peaaegu kõik matemaatikatunnid toimuvad just seal kolmes klassiruumis. Selle maja klassiuksed on kõik kaunistatud erinevate arvuhulkade tähistega, ka seintelt ja WC-ustelt on võimalik leida matemaatikahuumorit.

Lisaks koolimajaga tutvumisele, saime osa mitmest harivast loengust. Meile tutvustati lähemalt Hollandi koolisüsteemi, matemaatika õppekava ning erinevaid õppeaineid lõimivat kursust Nature-Life-Technology (NLT). Hollandi koolisüsteem on meie omast vägagi erinev, üllatusena tuli näiteks see, et 12-aastaselt, kui nad kohaliku algkooli lõpetavad, otsustatakse riikliku testi ja klassijuhataja soovituste põhjal, millisel tasemel saab õppija oma kooliteed jätkata. Tasemed erinevad endast nii raskusastme kui ka kestvuse poolest - keerukama sisuga tase valmistab õppijat ette ülikooli astumiseks ja kestab 6 aastat, vähemnõudlikumatel tasemetel saab haridusteed jätkata näiteks pärast 4 või 5 aastat kas mõnes kutsekoolis või rakenduslikuma sisuga kõrgkoolis. Üllatusena tuli ka see, et gümnaasiumi lõpus peavad õppijad, ükskõik, mis tasemel nad seni haridust omandanud on, sooritama eksamid pea kõikides õppeainetes. Ka matemaatika õppimine on siin erinev - kui Eestis õpivad nii laia kui kitsa matemaatika valinud õppijad laias pildis samu teemasid, vaid maht on erinev, siis siin on eri tasemetes õppijatel erinev ka see, millise sisuga nende matemaatikatunnid on.

Kahe päeva vältel vaatlesime mitmeid matemaatikatunde, kuid nägime ka NLT kursuse ning füüsika ja keemia tunde. Kuna teemade maht on palju väiksem, siis on ka tempo matemaatikatundides oluliselt aeglasem. Pea kõik õpetajad kasutavad tundides smart-tahvleid ning veebiõpikuid, kuigi tundides olid laudadel ka paber-õpikud. Huvitav oli jälgida, milliseid lahendamisstrateegiaid või vormistamisnõudeid kohalikelt õppijatelt nõutakse (või ei nõuta). Nii leidsime tunde vaadeldes päris mitmeid erinevusi selles, kuidas lahendavad kohalikud võrrandeid, kuidas vormistavad logaritme ning kui põhjalikult jõuavad nad õppida statistika teemasid. Ka koolikorralduses võis märgata olulisi erinevusi. Näiteks oli neil ette nähtud vahetund alles pärast iga kaht tundi ja näiteks 1. ja 2. tunni vahel polnud klassi vahetuseks aega ette nähtud. 

Vast kõige põnevam nende kahe päeva vältel oli see, et jõudsime lähemalt suhelda kohalike õpetajatega. Mõlemal päeval haarati meid põnevatesse vestlustesse õpetajate toas, mis pikal vahetunnil oli tõeliselt elav kohtumispaik. Kuna koolis sooja lõunat ei pakuta, siis peavad kõik, nii õpilased kui õpetajad, oma lõunasöögi (mis tihtipeale on lihtsalt võileib) ise kaasa võtma. Tõesti huvitav oli see, et lõunasöögi ajal kogunesid kõik õpetajad õpetajate tuppa, et ühiselt lõunat süüa. Esmaspäeva õhtul käisime aga ka kolme kohaliku õpetajaga koos söömas, et õhtusöögilauas vabamas õhkkonnas arutleda kahe riigi elu-olu üle. 

Kahe päeva kokkuvõtteks võime öelda, et Pax Christi College eesotsas koolijuht Elleni ja sealsete (matemaatika)õpetajate Eriku, Arno ja Tomiga võtsid meid väga soojalt vastu. Vastakuti vahetasime kinke ning kutsusime uusi hollandi kolleege endale nüüd hoopis Eestisse külla.

III PÄEV

Kolmandal päeval oli meil võimalus külastada Rivers International School’i Arnhemis, kus õpivad õpilased alates 4. eluaastast kuni täisealiseks saamiseni. Meid võttis vastu keemiaõpetaja Mark, kes koos algkooli direktoriga tei meile koolis ringkäigu. Nad tutvustasid meile, et selles majas asuvad kaks erinevat kooli, üks algkool, kus õpitakse kuni 7. klassini, ja teine vanematele lastele. Kokku õpib kahe kooli peale seal umbes 200 õpilast umbes 40-st erinevast riigist ning sealsed õpilased elavad riigis maksimaalselt 3 aastat (enamasti seetõttu, et nende vanemad seal töötavad). Tegemist on erakooliga, mille õppemaks aastas on 5000-8000 eurot. Põhikooliastmes õppijad õpivad kooli enda kohandatud õppekaval (MYP) ning viimase kahe aasta õppijad IB ehk International Bacalaureate õppekaval. See on ühine teiste rahvusvaheliste koolidega kogu maailmas ning selle lõpetamisel on neil võimalus astuda ükskõik millisesse ülikooli. 

Kõige põnevam meie jaoks oli see, kuidas kujuneb õpilase jaoks tema hinne. Ainult 25% hindest on teadmised ning ülejäänud moodustavad näiteks matemaatika puhul mustrite uurimine, suhtlemine ja matemaatika rakendamine elulises kontekstis. Osa sellest on näha ka järgmisel pildil. 

Õpilasi hinnatakse 8 palli skaalal, mis jaguneb omakorda tasemetesse 1-2, 3-4, 5-6 ja 7-8, kus 1-2 on baastase, 3-4 tavapärane, 5-6 väga hea tase ning 7-8 üle ootuste. Selleks, et jätkata õpinguid IB tasemel, peab olema õpilase saavutatud vähemalt tase 4, mõnel juhul ka 5. Ka kontrolltöö on jaotatud osadesse just nende tasemete järgi. Vastavalt sellele, milliseid ülesandeid õpilane lahendada oskab, saab ta ka enda taseme. Viimasel kahel aastal hinnatakse õppijaid 7-palli skaalal. 

Selle kooli lõpetamiseks peab õpilasel olema tehtud ka kolm huvitavat asja: TOK, CAS ja extended essay. CAS ehk creativity, action and society on tegevus, kus õppija saab kajastada enda ühiskonda panustavaid tegevusi. Extended essay on kindla aine teemaline umbes 4000-sõnaline uurimustöö. TOK aga kõnetas meid väga, sest tegemist on ainega Theory of knowledge ehk seal õpitakse mõtlema, arutlema, teadmisi omandama, probleemküsimusi sõnastama, kriitiliselt infot analüüsima jne. IB koduleht võtab selle ise kenasti kokku nii: “Through discussions of these and other questions, students gain greater awareness of their personal and ideological assumptions, as well as developing an appreciation of the diversity and richness of cultural perspectives.” (ib.org). Lisaks 2 aastat selle aine õppimisele tuleb ka seal lõpus kirjutada umbes 1600-sõnaline essee, mille teemade näidised on siin: 

Päeva jooksul oli meil võimalus külastada erinevaid tunde, kus kasutati kasutati erinevaid meetodeid õppimiseks ja arutlemiseks. Nutivahendid olid kasutusel igas tunnis, sest kooli poolt on igale õpilasele iPad. Seejuures kasutati muidugi ka paberit ja pliiatsit. Tore oli näha, et õppijad olid väga entusiastlikud ja teadmistehimulised. Samuti saime kinnitust, et õpetajatel on siin täpselt samasugused mured, näiteks see, et õpilased ei taha joonist hariliku ja joonlauaga teha 😄

Lõunaks saime Hollandis tüüpilise võileiva ja kausitäie krõpsu. Kokkuvõttes oli selle kooli külastamine väga põnev ja värskendav kogemus. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik ning täna ei keerelnud enamus juttu selle ümber, et miks me kõik naised oleme 🙂 Samuti tuli välja, et nad on kuulnud Eesti kõrgest haridustasemest ning teeksid hea meelega ka tulevikus meiega koostööd. 

Viimasel õpirände päeval külastasime ka Radboud Ülikoolis, mis tegi tugevalt koostööd läheduses olevate keskkoolidega. Ülikooli poolt oli mitmeid programme õppijatele, kes tahavad rohkem ja süvitisi õppida ning uurida erinevaid erialasid ja valdkondi. Ka see sama NLT (loodus, elu ja tehnoloogia) valikaine oli välja töötatud ülikooli poolt ning kättesaadav raha eest kõikidele koolidele. Seoses NLT valikainega toimuvad ka tunnid/loengud õppijatele ülikoolis, kus õppijad saavad tutvuda ülikooli ja selle eluga.

Kuulsime ka, et igas riigis on haridussüsteemis nõrgad kohad ning ka õpetajate ikkagi oma mured, nii ka Hollandis samuti. Nende õpetajad küll saavad palju rohkem palka kui meie, aga õpetajate omavaheline koostöö on üsna nõrk ning ülikooli sõnul vajab süsteem ja õppekava kohe kindlasti muutust ja uuendust.

Sealt edasi võtsime suuna otse lennujaama, et enda mõtteid, ideid ja avastusi täis peakesed koju sõidutada! Oli väga silmi avav ja põnev vaheaeg! 

Loe lähemalt